Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Planeerime abiraha kasutamist hoolikalt

    Rahandusministeerium avalikustas möödunud nädalal esialgse versiooni ELi poolt järgmise seitsme aasta jooksul Eestile eraldatava abiraha kavast. "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" koostatakse koostöös ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonidega, et luua üldine visioon ja strateegiline alus ELi abiraha kasutamiseks. See tähendab, et käesoleva dokumendiga pannakse paika üldised pikaajalised suunad, millele aastatel 2007-2013 keskenduda.
    Dokumendi eesmärk on koondada erinevate valdkondade strateegiad, et riigi arengut oleks võimalik läbimõeldult ja terviklikult suunata. Strateegia üldine iseloom tuleneb ühelt poolt ELi struktuurivahendite ettevalmistusi ja kasutamist sätestavatest regulatsioonidest. Üldsõnalisuse peamine põhjus on aga vajadus säilitada seitsme aasta perspektiivis paindlikkus, et suudaksime arengutele ja muutustele vajadusel kiirelt reageerida.
    Käesoleva perioodi märksõna on koostöö - strateegia koostamise kõikides staadiumides, ka kõige varasemates, on tähtsaim komponent pidev konsulteerimine partnerite, ministeeriumide ning huvigruppidega. Strateegia tööversioon on hetkel staadiumis, kus on koondatud ja süstematiseeritud sisendid: ELi strateegilised suunised, erinevates siseriiklikes strateegiates sätestatu ja ministeeriumide ettepanekud. Seega ei sisalda dokument midagi radikaalselt uut, vaid sellesse on koondatud ja süstematiseeritud seni erinevates valdkondades kavandatu.
    Tänaseks on olemas prioriteetide ehk sisuliselt valdkondlike tegevusalade loetelu ja kirjeldused süsteemsel kujul. Kuigi prioriteedid ei ole lõplikud, on see loetelu optimaalne ning meie hinnangul piisavalt täpselt sõnastatud ja kirjeldatud, et selle põhjal edasi minna. Meie eesmärk on avalikkusele eesseisvaid valikuid võimalikult varakult tutvustada.
    Niisiis on protsess algusfaasis, mistõttu on ka töödokument esialgne ja loomulikult edasist arendust vajav. Praegu on eesmärk saada kokku strateegia esimene versioon, mille põhjal on seejärel võimalik asuda tegema valdkondlikke rakenduskavasid. Just rakenduskavades määratakse ära täpsemad tegevused ja rahastamismahud, suuremad projektid, objektid jne. Sellesse detailsesse planeerimisjärku jõuame peatselt. Ühe struktuurivahenditest rahastatava objektina on juba juttu olnud Tallinna-Tartu maanteest, mille ehituseks tuleb vajadusel leida lisaraha kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    Rahandusministeerium on lähenenud strateegia koostamise protsessile süsteemselt ja avatult. Meie taotlus on teha kättesaadavaks dokumentide tööversioonid ja mustandid, et huvilisi ja avalikkust kursis hoida ning juba varakult arvamuse avaldamist võimaldada. See tähendab, et töös olevad ja avalikustatud dokumendid võivad olla keeleliselt kohmakad ning nende sisu muutumas.
    Kui strateegias on olemas prioriteetide loetelu ja kirjeldused, saab edasi minna. Järgmise sammuna leiame prioriteetide osakaalud. Rahaliste mahtude kokkuleppimisel kujunevadki valdkondade sisemised eelistused. Juba praegu võib välja tuua inimeste arendamise, infrastruktuurikeskkonna ja hariduse olulise rolli.
    Niisiis on "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" näol tegemist üldsuundi näitava dokumendiga, kust minnakse edasi konkreetsete tegevuskavade suunas. Strateegiat täiendatakse jaanuari jooksul kodanike ja koostööpartnerite poolt esitatavate kommentaaride põhjal ning esitatakse 9. veebruaril valitsuskabinetile esimeseks aruteluks.
    Seejärel on kavas kuni maini strateegiat nii sisulises, keelelises kui ka vormilises mõttes (koostöös huvirühmade, avalikkuse ja Euroopa Komisjoniga) edasi arendada. Praeguses staadiumis ei saagi eeldada rohkem, kui et dokument oleks kirjeldav ja üldisi sihte paika panev. Kõigepealt kindel vundament ja siis müürid. Võiksime alustada ka fassaadi ehitamisest, aga kasu poleks sellest kellelgi.
    Rahandusministeerium annab endast parima, et strateegia sisaldaks kõiki olulisi ELi struktuurivahenditest finantseerimist vajavaid tegevusvaldkondi. Ikka selleks, et ühe osa riigieelarvest, nn euroraha kasutamine oleks võimalikult tõhusalt kavandatud.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.