Fondidesse sukeldumine toob majandusliku heaolu

Majandusprofessor Burton Malkiel kirjutas oma klassikaks saanud raamatus "Random Walk Down Wall Street", et seinale kleebitud Wall Street Journali börsilehekülge dartsinooli viskav šimpans võib suure tõenäosusega kokku panna sama hea aktsiaportfelli kui iga fondijuht.

Samal ajal kaitstakse üle maailma igal aastal sadu doktoritöid, mis käsitlevad lõppeesmärgina seda, kuidas aktsiaturul paremad ettevõtted üles leida. Tuhandeid raamatuid on kirjutatud sadadest meetoditest, kuidas finantsturgudel muretult rikastuda.

Investeerimine peaks tähendama igasugust raha paigutamist eesmärgiga suurendada selle reaalväärtust. Siit tuleneb oluline erinevus säästmise ja investeerimise vahel, kuna säästmise käigus vara väärtus üldiselt ei suurene, sest pangahoiuse intressid on inflatsiooni vastu võitlemisel tihti edutud. Elukalliduse tõusust jagu saamiseks tuleb osaleda otse majanduse arengus, ehk astuda ettevõtete omanikeringi aktsionärina või kreeditoride hulka võlakirjaomanikuna.

Nii abstraktne, kui see ka väikeinvestorile ei näi, osaleb ta ettevõtluses ja jagab mõningate möönduste ja piirangutega ettevõtete kõiki riske. Aga ka võite: läbi Hansa Vene fondi Venemaa ettevõtlusse "sukeldunud" investorid on viimase aasta jooksul oma vara enam kui kahekordistanud.

Peaminister Andrus Ansip väljendas hiljutises Eesti Päevalehe arvamusartiklis parempoolse maailmanägemuse peamist seisukohta, et enamik indiviide on võimelised enda eest vastutama ega vaja üleliigset kohustuslikku riiklikku eestkostet. See seisukoht peab vastutusvõimelise indiviidi paratamatult mõtlema panema tulevikule - ajale, mil kapital, mis meile kõigile tööjõuna antud on, on vanaduse tõttu otsa saanud või on ajutiselt ebapiisav mingi suurema materiaalse eesmärgi täitmiseks.

Pikenev keskmine eluiga, negatiivne iive ja paindumatu immigratsioonipoliitika kindlustavad selle, et tänane riigipensioni mudel tulevikus ei tööta. Lihtsalt ei jätku maksumaksjaid. Sellest tulenevalt on ainus võimalus oma majanduslikku seisukorda kindlustada ja suurendada heaolu läbi investeerimise. Julgemad ja andekamad meie hulgast teevad seda otse, luues oma firma ja kasvatades selle väärtust läbi eduka majandustegevuse.

Eestis tegutseb ligi 40 000 ettevõtet. Isegi kui ebatõenäoliselt suur osa neist on edukad ja kindlustavad omanikele rahuliku vanaduspõlve ja nende lastele suurepärase ülikoolihariduse, moodustab see töövõimelisest elanikkonnast tühise osa. Ülejäänud peavad rahuliku tuleviku kindlustamiseks midagi muud tegema. Seaduslikest meetoditest on ennast selles osas edukamalt tõestanud ainult investeerimine.

Kes võiks olla investor? Edukaks pikaajaliseks investeerimiseks ei pea olema finantsmagister või füüsikadoktor. Samas ei tasu ka olla börsinimekirja nooli viskav šimpans - käitumine, mida julgustatakse lühiajaliste investeerimismängude najal.

Pikaajaliseks investeerimiseks ettevalmistus nõuab kõigepealt arusaamist sellise tegevuse möödapääsmatusest ning seejärel esimese sammu astumist. Inimesed ise tihti alahindavad ennast, müstifitseerides investeerimisega seotut. Ometi on täna Eestis pensionifondides investoreid ligi pool miljonit, kes omavad kokku aktsiaid ja võlakirju ligi kuue miljardi krooni eest. Sellise hulga valdavalt vabatahtlikult investoriks hakanud inimeste arv on positiivseks märgiks, et eestlased on järgimas peaministri seisukohta vastutuse võtmise õigusest ja vajadusest.

Meetodeid investeerimiseks on palju. Kaks mõõdet, mida ignoreerida ei saa, on investeerimisperiood ja risk. Tõeline meisterinvestor ei ole olnud see, kes pani Hansa Venemaa fondi raha kaheksa kuud tagasi ja kahekordistas oma vara, vaid see, kes on pannud samasse fondi raha alates fondi loomisest kaheksa aastat tagasi iga kuu ja rohkem kui viiekordistanud oma investeeringu.

Riski vähendab hajutamine, kuigi näiteks Ameerika Föderaalreservi verivärske juhi Ben Bernanke portfellis on vaid üks aktsia. Kõikide eetiliste investorite vihavaenlane Philip Morris on S&P indeksi loomisest ligi viiskümmend aastat tagasi olnud indeksi absoluutselt parim aktsia. Siiski soovitan kõigile veidi vähem informeeritud inimestele omada fondiosakuid, kus investeering on vähemalt kolmekümne instrumendi vahel jagatud.

See, kuidas investeerimisse suhtuda, on maitse asi. Kellele meeldib närvikõdi ja risk, võimalus suurteks võitudeks ja kaotusteks, kes tahab lihtsalt öösiti hästi magada, teades, et tuleviku eest on hoolitsetud. Oluline on mõista, et enamikule meie hulgast on pikaajaline investeerimine ainuke tee järjepideva majandusliku heaolu saavutamiseks.

Alvar Roosimaa valiti Äripäeva poolt möödunud aasta parimaks fondijuhiks.

Autor: Alvar Roosimaa