Ettepanek: ärme otsime süüdlasi, teeme päristööd

Õlireostuse katastroofi tuleks kasutada selleks, et tugevdada meie võimet seista vastu tulevastele samalaadsetele õnnetustele. Ega nendeta saa, kui Läänemerd pidi veetakse 100 miljonit tonni naftat aastas. Valitsus ja meedia on läinud kreeni süüdistamisega. Päristöö asendamine süüdlaste otsimisega on aga nõrga juhtimise tunnusjoon. Mul on neli ettepanekut, kuidas olukorda parandada.

1. Mere ja keskkonna seire tõhustamine on vajalik, kuid esmajärjekorras tuleks siiski muretseda vahendeid, et merre läinud või kaldale uhtunud reostust eemaldada ning reostuse tagajärgi leevendada.

Võrdlus tuletõrjeteenistusest - kui upitame üksnes seiret, siis on see sama, kui ehitaksime üha kõrgemaks pritsimaja torni, depoo ise on aga peaaegu tühi. Kustutama saab saata paar pensionäri, kummalgi käsikäru, millel kolm pange poolenisti vett täis.

2. Tuleks hoida vaos parteide populismitungi. Laskem praegustel ministritel keskenduda tegelike probleemide analüüsile ja lahendamisele. On mõistetav, et vastasel korral läheb suur osa energiat enda ja ametkonna õigustamiseks. Las ministrid näitavad oma võimeid. Kui tulemusi ei paista, siis vahetagem ministreid. Minu meelest on ka väärt ettepanek naftavedajate rahastatava õlifondi loomine reostuskahjustuste leevendamiseks.

3. Käivitame "naftalootside" süsteemi. Praegu vaatame sadamas, et kõik oleks korras ja laseme alusel minna. Seejärel käivitame miljoneid maksvad ja pahatihti saamatud seiresüsteemid. Arukam on panna sadamast laevale asjatundlik suurte volitustega "naftaloots". Voolab näiteks tonn õli laevatekile, naftaloots võtab taskust peotäie pulbrit või graanuleid ja puistab need õlile, märgina hilisemaks äratundmiseks.

4. Termini "teadmistepõhine Eesti" sisu on jäänud nigelaks, mille üks põhjus on Teaduste Akadeemia rolli pisendamine ja teadusasutuste süsteemi hävitamine. Akadeemialt on võetud Eesti teadusuuringute staabi ülesanded ja hajutatud need madalama kompetentsiga asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute vahel. Teaduste Akadeemiale tuleks delegeerida olulisi ülesandeid, eriti elukeskkonna hoidmisel.

Autor: Karl K. Rebane