Saksamaa kinnisvara alles läheb hinda

Kui suures osas Euroopas on rekordiliselt madalad laenuintressid kinnisvarahinnad lakke viinud, sundides Euroopa Keskpanka viimases kuubülletäänis taas hoiatama turu ülekuumenemise eest, siis Saksamaa on suur erand. Kinnisvaraturg Euroopa suurimas majandusruumis on kümme aastat paigal tammunud ning 2004. aastal hinnad hoopis langesid 2,1%.

Täna on mitmed suured kinnisvarainvestorid seda meelt, et mõõn saab läbi ning et Saksamaa pakub praeguse aja soodsamaid investeerimisvõimalusi.

USA ja Suurbritannia investorite arvele langes mullu Saksamaal enam kui pool tehingutest kommertskinnisvaraga. Kokku toimus konsultatsioonifirma Jones Lang LaSalle andmeil tehinguid 20,6 miljardi euro väärtuses ehk eelnenud aastaga võrreldes 20% enam. Tänavu peaks sama trend jätkuma.

Investeerimispank Morgan Stanley oli näiteks läinud aasta oktoobriks omandanud Euroopa finantspealinnas Frankfurdis kaheksa kontorihoonet ning Dubai kuninglik perekond ostis Rostockis suure kaubanduskeskuse, kirjeldas hiljuti Saksamaa vastu kasvanud huvi ajaleht Wall Street Journal. Jones Lang LaSalle prognoosib, et suurimad investeeringud kaubanduspindadesse tehakse Mandri-Euroopas tänavu just Saksamaal.

Suur huvi on ka elamispindade vastu. 2004. aastal ostsid Cerberus Capital Management ja Goldman Sachs Inc ära 4% Berliini linna elamufondist. Järgmisel aastal võttis Briti firma Terra Firma Capital Partners üle Saksamaa suurima eluasemefondiga kinnisvarafirma. Kokku ostsid välismaised investorid nii 2004. kui ka 2005. aastal vähemalt 300 000 korterit. Elamute hinnad on Saksamaal endiselt kuskil 1990. aastat alguse tasemel, hindab Deutsche Bank.

Saksamaa kinnisvaraturu probleemid said alguse Berliini müüri langemise järel vallandunud ehitusbuumist. Valitsus soosis ehitamist maksusoodustustega, kuid tööpuuduse kasv ja elanike arvu vähenemine jättis paljud pinnad tühjaks. Frankfurdis näiteks oli 2005. aastal 10,8% kontoripindadest vakantsed, kogu Ida-Saksamaal on Deutsche Banki hinnangul 16% korteritest tühjad.

Saksa kinnisvaraturu mõõna on ära kasutanud piiriäärsete alade poolakad. Kui enne ELiga ühinemist kartsid poolakad, et jõukad sakslased ostavad võileivahinna eest üles Poola maad, siis näiteks sadamalinnas Szczecinis on trend vastupidine. Mitmed jõukamad poolakad on kinnisvara soetanud teisel pool piiri, kus hinnad on palju taskukohasemad.

Kinnisvara müüvad Saksamaal nii pangad, kes tahavad vabastada raha investeeringuteks, kui ka avalik sektor, et võlgu maksta. Samuti kinnisvarafondid, mille vastu sakslaste usaldus on kõikuma löönud.