- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,01
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Detailplaneering ei anna õigust võõrale maale ehitada
Kinnistu ostmisel tuleb alati kontrollida, kas seda on võimalik ka soovitud otstarbel kasutada.
Nii mõnigi kord soovitakse muuta maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks, jagada paarihektariline krunt väiksemateks kinnistuteks jne. Tiheasustusega aladel on üldjuhul selleks vajalik kehtiva detailplaneeringu olemasolu.
Välja tuleb selgitada ka see, kas tulevikus on kinnistu soovitud sihtotstarbel kasutusele võtmiseks vajalik kasutada lisaks võõraid kinnisasju: eelkõige kas on vajalik rajada oma kinnistule juurdepääsuks tee või ehitada välja kommunikatsioonid, näiteks kütte-, veevarustus-, kanalisatsioonitorustik jmt.
Tihti arvatakse ekslikult, et selleks piisab detailplaneeringu olemasolust, mis naabri maale teede või torustike rajamise ette näeb. Iga omaniku õigus talle kuuluvat maad vabalt kasutada saab asjaõigusseaduse kohaselt olla piiratud üksnes kas seadusega, kohtuotsusega või tehingu alusel.
Riigikohus on oma 2006. aasta 22. märtsi lahendis rõhutanud, et detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ning üksnes kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Detailplaneering ei anna veel õigust võõrale kinnisasjale ehitamiseks.
Seega tee või torustiku ehitamiseks võõrale maale tuleks eelnevalt sõlmida maa omanikuga vastav notariaalne kokkulepe ning kanda vastav õigus (tee, torustiku rajamiseks ja kasutamiseks) servituudina kinnistusraamatusse. Servituudi seadmise korral kehtivad sellest tulenevad õigused ning kohustused nii kinnistute igakordsete omanike kui ka kolmandate isikute suhtes.
Praktikas notariaalseid lepinguid tihti ei tehta, näiteks tehakse jätkuvalt enamik korterite müümiseks sõlmitavatest eellepingutest lihtkirjalikena.
Ühelt poolt on põhjuseks pikad järjekorrad tehingute tegemiseks, teisalt aga notariaalse tõestamisega seotud täiendav kulu.
Samas jättes kokkulepped sõlmimata või usaldades ning lootes, et tulevikus laheneb vajalik küsimus vaidluseta, võidakse võtta endale põhjendamatuid riske.
Seaduse kohaselt on näiteks sellel kinnistu omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu ka üle võõra kinnisasja.
Kui pooled juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja ja tasu osas siiski kokkuleppele ei jõua, lahendatakse vaidlus kohtus.
Hetkel kuum
Kui tee asub eraõiguslikule isikule kuuluval kinnistul, kuid see on vajalik või juba on avalikus kasutuses, peab kohalik omavalitsus sõlmima isikuga lepingu.
Oluline on ka asjaolu, et erateed, mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võib kasutada üksnes tee omaniku ja seadusjärgse valdaja nõusolekul.
Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud leping määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes.
Lepingus tuleb näha ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.
Käesoleval ajal on mitmeid selliseid teid, mis asuvad eraõiguslikele isikutele kuuluvatel kinnistutel, kuid samas on avalikult kasutatavad.
Siiani valdav enamus kohalikke omavalitsusi nende küsimuste lahendamisega aga aktiivselt ei tegele. Erateede avalikku kasutusse määramist on siiani pigem välditud.
Samas kasutatakse niisuguseid teid mitmetes elamupiirkondades nii bussiliikluse korraldamiseks kui ka niisama teiste isikute poolt.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele