Inflatsioon võib Eesti firmadele hoobi anda

Esko Passila 07. august 2006, 00:00

Spekuleerimine Eesti krooni ja euro vahetuskursi üle on ELi seisukohalt iseenesest mõttetu tegevus. Kroone on eurode suhtes nii vähe, et sel pole ELile mingit tähtsust. Seevastu on sel suur tähendus Eesti ettevõtete konkurentsivõimele maailmas ja eriti ELi siseturul.

Majanduse alused on lihtsad ja selged. Kui sa kulutad rohkem, kui teenid, siis lähed pankrotti või satud võlgadesse. Kulud sõltuvad paljudest teguritest. Üks neist on inflatsioon, mille pidurdamiseks pole globaalses majanduses palju vahendeid.

Kui Eesti firmade konkurentsivõime inflatsiooni tõttu nõrgeneb, ei suuda nad enam eksporditurgudel sama palju müüa. Samal ajal võidavad mujalt Euroopast tulevad tooted Eestis turuosa. Selle tulemusel hakkavad Eestis käibel olevad eurod riigist välja voolama ja ringluses olevate eurode hulk väheneb kiiresti. See toob kaasa valusa protsessi, kus inflatsioon muutub lõpuks deflatsiooniks, SKP langeb ja riik ning rahvas muutuvad vaesemaks.

Teine tegur on ringluses oleva rahahulga vähendamine. Mida vähem kroone käibes on, seda vähem on inimestel raha, mida kulutada. Konkurents tarbijate kroonide pärast tiheneb ja hinnad langevad.

Kui Eesti krooni üritati omal ajal muuta rahvusvaheliselt vahetuskõlblikuks, võeti ette üsna erandlikke samme. Rahvusvaheline üldsus aktsepteeris muuhulgas krooni tagatisena Eesti metsa. Nüüd on metsad osaliselt erastatud, nii et see tagatis on läinud. Teisalt on parimad puud viimase kümne aasta jooksul maha võetud ja ka selles osas on tagatise väärtus langenud.

Praegu toimivad Eesti valuuta tagatisena kuld ja riigipanga valuutavara. Kas see vara katab Eestis käibel olevate kroonide määra hinnas 15,6 krooni ühe euro eest? Kui ei, on asi halb. Kui need andmed avalikuks tehakse, siis saame jälle targemaks.

Kas Eestil on mõistlik minna üle eurole või järgida Rootsi ja Taani eeskuju? Eesti valitsus võib teha, nagu heaks arvab. Globaalse majanduse seadused parandavad tehtud vead. Küsimus on selles, kes vead kinni maksab. Ajaloos on poliitikute tehtud vead tasunud ikka rahvas. Soomes põhjustas tugeva marga poliitika 1980.-1990. aastate vahetusel 35 000 ettevõtte pankroti ja ligi 650 000 inimese töötuse.

Hilisemad uuringud on näidanud, et Soome keskpanga ja valitsuse majanduspoliitika oli täiesti rumal. Sellega langes Soome marga väärtus üle 40% ja muutus alles seejärel eurokõlblikuks. Kulud kandis soome rahvas oma nahal.

Seepärast soovitaksin Eesti valitsusel kuulata ettevõtjaid, mitte omaette mässata nagu sead aedikus. Väikeriike tuleb juhtida kui eraettevõtteid, mille eesmärgiks on tuua piisavalt kasumit, et konkurentsis ellu jääda.

Rahvusriigi konkurentsivõime võrdub riigis registreeritud ettevõtete konkurentsivõime summaga. Valitsused võivad püüelda selle poole, et loovad ettevõtetele sellise keskkonna, kus on võimalik saavutada optimaalne konkurentsivõime. Muu on juba ettevõtete enda käes.

Lõpuks on määrav ka maailmas toimuv. Maailma valitsev valuuta on USA dollar. See, mis juhtub dollariga, puudutab ka kõiki teisi valuutasid. USA keskpank on teatanud, et ta ei avalikusta tulevikus käibel olevate dollarite määra. Samal ajal hoiatab keskpanga juht Ben Bernanke tõusva inflatsiooni eest.

See tähendab, et kogu president George W. Bushi valitsusaja jooksul kasvanud valitsusvõlg ja muud kohustused püütakse katta lisadollarite trükkimisega. See kiirendab hinnatõusu ja nõrgendab dollari väärtust. USA kulutused on seni kinni maksnud naftariigid, Hiina ja Jaapan, kellel on hiiglaslikud dollarivarud USAs.

Kui Venemaa lõpetab dollari tugiostud, nagu lubatud, tuleb neil riikidel dollarit toetama hakata. Vastasel juhul võivad nende rahvamajandused kokku kukkuda, mis tähendaks majanduslangust kogu maailmas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:10
Otsi:

Ava täpsem otsing