Põimides äriliidrite, Keskerakonna ning riigi suhted on Savisaar viinud Eesti mitu sammu lähemale sellisele riigijuhtimisele, mida me näeme Venemaal. On ainult üks suur erinevus. Savisaarel ei ole mõju Eesti meedia üle ja see teda häirib. Õigem oleks öelda takistab või pidurdab.
Öeldakse, et kui sa sööd vorsti, siis on parem, kui sa ei näeks seda, kuidas vorsti tehakse. Seda ütlust sobib kasutada ka Keskerakonna ja meedia suhete iseloomustamiseks. Savisaar tahab valimiste eel sarnaneda ilusa ja hästi pakendatud vorstiga, aga Savisaare õnnetus seisneb selles, et meedia näitab, kuidas seda vorsti valmistatakse.
Loen tänasest Kesknädala juhtkirjast välja järgmise soovituse Keskerakonda toetavatele ärimeestele: kui tahate, et Keskerakond püsiks võimul, siis tuleb tõsisemat tähelepanu pöörata meediale. Kuna suuremat osa Eesti ajakirjandusest on meie äriliidritel ja poliitikutel raske panna enda pilli järgi tantsima, siis on ainsaks päästerõngaks Kesknädal.
Alaküla kutsub oma tänases kirjutises üles Oliver Kruudat, Urmas Sõõrumaad, Toomas Annust, Vjatšeslav Leedot, Ain Hanschmidti ja teisi sõbralike jõude Kesknädala trükkimist toetama. Kaup oleks väga lihtne. Ärimeestelt tuleb raha, et avaldada järgmisel poolel aastal Kesknädalat suures tiraažis. Parteileht omakorda üritab teha kõik, et Savisaar saaks valimistel tugeva tulemuse ning jääks võimule. Savisaar jällegi tagab, et meie kohalikel kapitalistidel läheb ka pärast kevadisi valimisi kõik õlitatult.