Tegevusetus kliima muutusel maksab kümneid triljoneid kroone

Kui me ei võitle kliima soojenemisega praegu, maksab see sajandi lõpuks kümneid triljoneid kroone isegi siis kui ei arvestata bioloogilise mitmekesisuse kadumist või ootamatud sündmusi nagu Golfi hoovise peatumist.

Kui tegutseme kohe maksab hiiglasliku kahju ennetamine suhteliselt vähe, vahendas Reuters USA Tufts`i ülikooli Maa sõprade ja globaalse arengu ja keskkonna instituudi uurimust.

"Kliima süsteemil, nagu ka majandusel, on tohutu impulss," ütles uurimuse kaasautor Frank Ackerman. "Me peame kasvuhoone gaaside emissiooni peatama praegu kohe, et vältida katastroofilisi tagajärgi aastakümnete pärast," lisas ta.

Uurimus näitab, et tegevusetuse maksumus on 2800 triljonit krooni aastaks 2100. aastaks või kuus kuni kaheksa protsenti majanduse selle aja tootlusest.

Enamus teadlasi on jõudnud järeldusele, et keskmine temperatuur tõuseb kasvuhoone gaaside nagu süsihappegaas, mis tekib fossiilsete kütuste põlemisel, sajandi lõpuks kaks kuni kuus kraadi Celsiuse järgi.

Juba kahe kraadine tõus võib põhjustada liikide väljasuremist ja ekstreemseid ilmastikuolusid: tormid, põuad, üleujutused, mis ähvardavad miljoneid elusid. Polaarjää sulab, mis tõstab meretaset mitu meetrit.

Peale selle võib eluandev Golfi hoovus peatuda ja muud kliima katastroofid.

Tuftsi raporti kohaselt 36,8 triljoni kroonine kulutus aastas praegu, vhendab temperatuuri tõusu 2 kraadi võrra, mis aitab kokku hoida igaaastaselt 147,2 triljonit krooni.