• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas pensionivara investeeritakse

    Sügis on kenasti käes. Kui nooruses olid sügisekuulutajateks langevad lehed ja lõunasse rändavad linnud, ennustab nüüdsel ajal külmade tulekut, et tellerid soovitavad sul igal pangakülastusel pensionifondi vahetada. Sallide ja sügismantlitega ilmuvad välja pensionifondide reklaamid, kus põhirõhk on võistlusel, kes suudab oma viimase aasta tootlust paremini presenteerida. Räägitakse kuutootlustest, haldustasudest ja küpsisepakist, mis võiks liitumisega kaasneda, kuid praktiliselt üldse ei mainita seda, mis on tegelikult oluline - investeerimine. Pensionifond on samasugune investeering nagu aktsiate ostmine börsilt ning sellest, kui hästi te investeeringu valinud olete, sõltub otseselt ka selle tootlus.
    Kuid kust küsida nõu pensionifondide investeeringute kohta? Loomulikult soovitab iga finantsasutus enda vahendatavat fondi. Seega võtsime ette üsna töömahuka ülesande ja vaatasime detailselt Eesti pensionifondide hingeelu. Vaatluse alla võtsime II samba (kogumispensioni) 50% aktsiaosakaaluga fondid, kuna sinna on investeeringuid kõige rohkem kogunenud.
    Siiani on pensionifondide võrdlusel kasutatud peamiselt ajaloolisi tootlusi, ent meie otsustasime need kõrvale jätta. Ajalool oleks jumet siis, kui fondid investeeriks näiteks samasse piirkonda või oleks võimalik analüüsida fonde läbi mitme majandustsükli. Senise nelja ja poole aasta jooksul on pensionifondid näinud peaaegu vaid häid aegu ning kui näiteks mõni fond panustanuks üksnes Venemaale, teinuks see tootluses kõigile pika puuga ära. Aga see ei tähenda, et see oleks kõige parem fond olnud - alati tuleb lisaks tulule vaadelda ka riski, eriti nii pika investeeringu puhul nagu seda on pensionifond. Seetõttu vaatasime üksipulgi läbi kõikide fondide portfellid ning uurisime nende investeerimisloogikat. Kuna antud fondide portfellides on võlakirjad ja aktsiad pooleks, analüüsisime neid kahte varaklassi eraldi - nende investeerimisloogika on ju väga erinev.
    Alustuseks fondide aktsiaportfellidest. Enda üllatuseks tõdesin, et kõik fondid panustavad suurelt arenevatele turgudele. Arenevate turgude valik on küll erinev (Ida-Euroopast Aasia tiigriteni), kuid oma loomuselt on arenevad turud selgelt riskantsemad arenenud turgudest (Lääne-Euroopa, USA, Jaapan). Arenevate turgude osakaal aktsiaportfellides on vahemikus 47-60%. Arvestades, et lääneriikide suured varahaldurid soovitavad hetkel oma agressiivsematel klientidel paigutada arenevatele turgudele 5-10% aktsiaportfellist, on meie pensionifondid väga bravuurika lähenemisega. Üldiselt võiks pidada fondide aktsiaportfelle siiski üsna sarnasteks, näiteks kui kevadel oli maailma börsidel väike müügipaanika, tegid kõik meie fondid üsna ühes rütmis sammu allapoole. Regioonidest rääkides on LHV fondi suurim osalus täna Aasias, Ergol, SEB-l ja Sampol Ida-Euroopas ja Venemaal (kõigil asub selles regioonis üle 50% protsendi aktsiaportfellist) ning globaalselt kõige tasakaalustatum on Hansapanga portfell.
    Teisena analüüsisime fondide võlakirjaportfelle ning seal olid erinevused juba suuremad. Võlakirjade puhul on väga tähtis mõõta riski ning selleks ehitasime üsna keerulise riskihindamismudeli. See mudel võtab aluseks võlakirjade krediidireitingu, portfelli hajutatuse ja valuutariski. Mudeli tulemused on näha kõrvalolevas tabelis - kõige suurem risk on LHV võlakirjaportfellil ning kõige madalam risk Ergo võlakirjaportfellis. Riskihinne ei näita veel, et üks fond automaatselt teisest parem on, kuid annab märku võimalikust riskist - teenimisõhinas kiputakse riskist tihti mööda vaatama ja huvitutakse vaid võimalikust tulust.
    Siinne leheruum on selgelt liiga piiratud detailseks analüüsiks, ülaltoodu on vaid lühike kokkuvõte meie mõtetest. Iga fondi täpsem analüüs on kättesaadav veebilehel tarkinvestor.ee.
    Milline on siis kõige parem fond? Ilu peitub vaataja silmades ning kuna vastus on väga subjektiivne, ei saa meie ega ka keegi teine seda teie eest otsustada. Kuid analüüsiga oleme teinud teie jaoks ära hulga eeltööd, mis loodetavasti hõlbustab valiku tegemist. Ning ärge unustage, et pensionifondi valik on tõsine otsus, mille kvaliteedist sõltub üsna suuresti, mis teie pensionipõlvest saab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsia futuurid ennustavad tõusu jätkumist
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
GrabCAD – lahendades 3D printimise väljakutseid
3D printimine on juba maailma muutnud ja GrabCADi insenerid aitavad seda veel lihtsamaks teha, et tehnoloogia oleks veelgi kättesaadavam. Algselt inseneride CAD-i failide jagamise platvormina loodud GrabCADist on arenenud nutikas tarkvara-looja, kes teeb koostööd väikeettevõtetega arhitektuuribüroodest moedisaineriteni kui ka suurettevõtetega lennundusest, auto- ning kosmosetööstuseni.
3D printimine on juba maailma muutnud ja GrabCADi insenerid aitavad seda veel lihtsamaks teha, et tehnoloogia oleks veelgi kättesaadavam. Algselt inseneride CAD-i failide jagamise platvormina loodud GrabCADist on arenenud nutikas tarkvara-looja, kes teeb koostööd väikeettevõtetega arhitektuuribüroodest moedisaineriteni kui ka suurettevõtetega lennundusest, auto- ning kosmosetööstuseni.
Rail Baltica projekt allkirjastas pea 20miljonilise toetuslepingu
Rail Baltica projekt allkirjastas toetuslepingu Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuuriga (CEF).
Rail Baltica projekt allkirjastas toetuslepingu Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuuriga (CEF).