Olustvere park

Kolmest küljest on park piiratud maakividest müüriga. Suurtest graniitplokkidest on tahutud kõikide pargiväravate postid. Väravateks olid raudsepised. Lossi ees on tahutud maakividest barjäär. Sellega on hästi seotud trepid ja seinad.

Ansambli esindustuumiku põhilisteks kujunduselementideks on ringteega piiratud väljakud.

Eriti meisterlikult on kavandatud suur väljak peahoone pargi fassaadil, kus tumeda vertikaalse võraga puud (siberi nulud, tammed) moodustavad fooni ning nendest eristuvad heledama tooniga puudegrupid.

Ringtee läbib kord avatud, kord suletud alasid. Vahelduvad ka valgus ja vari. Vormid ja värvid on efektses koosmõjus. Pargi tagaosas on viis allikavee toitel tiiki. Tiigi kaldad on kohati maakividega kindlustatud. Puhtalt tahutud kiviplokkidest on tammides olevad ülevoolud.

Tahutud kividest on ka metallsammastele toetuvad plekist katusega nn rataskaev. Pargi ehteks on mitmed väikevormid: rataskaev, krahvi allikas, raudkettidega sillad tiigil, kasvuhoone (mis praeguseks lammutatud), maalilisi peegeldusi loob viinavabrik ja nuumhärgade tall.

Krahv Nikolai Ferseni ema olevat armastanud alleesid. Seepärast on kõik Olustverre suunduvad teed palistatud pärna-, tamme- ja vahtraalleedega, mida kokku on umbes kümmekond kilomeetrit.

Tõenäoliselt oli mõis juba 18.-19. sajandi jooksul mingil moel esinduslikult välja ehitatud, kuigi suuremad tööd algasid mõisas pärast 1884. aastat, mil mõisa omanikuks sai Nikolai von Fersen.

Kahekorruseline historitsistlik Inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku. Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Hoonet iseloomustab graniidist sokkel, puhta vuugiga tellismüürid esimese korruse ulatuses ning pritskrohviga kaetud teise korruse müürid. Paljud viiluotsad on ehitatud vahvärktehnikas. Stiilseim ruum on läbi kahe korruse ulatuv Inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus.

Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest. Peahoone vastas, teisel pool auringi asub valitsejamaja (varasem peahoone), selle taga aga laudad ja tallikompleksid. Nendest ida poole jäävad maalilised tiigid koos viinavabriku, nuumhärgade talli, veidi eemal asuva laudakompleksi ning muude väiksemate hoonetega. Suur park jääb peahoonest ida poole. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür.

Sellele lisanduvad veel täiendavad majandushooned, väljaspool müüriga piiratud mõisasüdant Viljandisse viiva tee läänepoolsel küljel asuvad viljakuivati ning magasiait. Arvukad rehed ja aidad on püstitatud aga eraldiseisva hooneteansamblina. Praegu asub peahoones Olustvere turismikeskus.

Fotod: Indrek Susi