• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olustvere park

    Kolmest küljest on park piiratud maakividest müüriga. Suurtest graniitplokkidest on tahutud kõikide pargiväravate postid. Väravateks olid raudsepised. Lossi ees on tahutud maakividest barjäär. Sellega on hästi seotud trepid ja seinad.
    Ansambli esindustuumiku põhilisteks kujunduselementideks on ringteega piiratud väljakud.
    Eriti meisterlikult on kavandatud suur väljak peahoone pargi fassaadil, kus tumeda vertikaalse võraga puud (siberi nulud, tammed) moodustavad fooni ning nendest eristuvad heledama tooniga puudegrupid.
    Ringtee läbib kord avatud, kord suletud alasid. Vahelduvad ka valgus ja vari. Vormid ja värvid on efektses koosmõjus. Pargi tagaosas on viis allikavee toitel tiiki. Tiigi kaldad on kohati maakividega kindlustatud. Puhtalt tahutud kiviplokkidest on tammides olevad ülevoolud.
    Tahutud kividest on ka metallsammastele toetuvad plekist katusega nn rataskaev. Pargi ehteks on mitmed väikevormid: rataskaev, krahvi allikas, raudkettidega sillad tiigil, kasvuhoone (mis praeguseks lammutatud), maalilisi peegeldusi loob viinavabrik ja nuumhärgade tall.
    Krahv Nikolai Ferseni ema olevat armastanud alleesid. Seepärast on kõik Olustverre suunduvad teed palistatud pärna-, tamme- ja vahtraalleedega, mida kokku on umbes kümmekond kilomeetrit.
    Tõenäoliselt oli mõis juba 18.-19. sajandi jooksul mingil moel esinduslikult välja ehitatud, kuigi suuremad tööd algasid mõisas pärast 1884. aastat, mil mõisa omanikuks sai Nikolai von Fersen.
    Kahekorruseline historitsistlik Inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku. Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Hoonet iseloomustab graniidist sokkel, puhta vuugiga tellismüürid esimese korruse ulatuses ning pritskrohviga kaetud teise korruse müürid. Paljud viiluotsad on ehitatud vahvärktehnikas. Stiilseim ruum on läbi kahe korruse ulatuv Inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus.
    Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest. Peahoone vastas, teisel pool auringi asub valitsejamaja (varasem peahoone), selle taga aga laudad ja tallikompleksid. Nendest ida poole jäävad maalilised tiigid koos viinavabriku, nuumhärgade talli, veidi eemal asuva laudakompleksi ning muude väiksemate hoonetega. Suur park jääb peahoonest ida poole. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür.
    Sellele lisanduvad veel täiendavad majandushooned, väljaspool müüriga piiratud mõisasüdant Viljandisse viiva tee läänepoolsel küljel asuvad viljakuivati ning magasiait. Arvukad rehed ja aidad on püstitatud aga eraldiseisva hooneteansamblina. Praegu asub peahoones Olustvere turismikeskus.
    Fotod: Indrek Susi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.