Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tekstiilitööstus kui Eesti tööstuse teerajaja

    Oma osa oli ka pärisorjuse kaotamisel aastatel 1816-1819, mida kroonisid 1849.-1856. aasta talurahvaseadused. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda.
    Tekstiilitööstus kujuneski 19. sajandil Eesti tööstuse rajajaks ja lipulaevaks.
    Ühelt poolt kiirendas Vene tsaaririigis tööstuse arengut 1822. aasta kaitsetollide seadus. Teisalt oli tööstuse pioneer puuvillatööstus ju seotud sügavalt põllumajandusliku keisririigi võimalustega. Lisaks oli suur kalevitarbija ka rohkearvuline armee.
    Eesti alal tähistas kaitsetolliseadus vahest kiirematki tekstiilitööstuse teket. Peale põllumajanduslikkuse ja armee riietamise vajaduse mängis siin võrreldes ülejäänud Venemaaga rolli ka majanduslikult edumeelne ning keisrikojas aktiivne baltisakslaste kogukond. Liiatigi suhtlesid ju baltisakslased väga tihedalt ülejäänud Euroopaga, eriti Saksamaaga. Kõike seda toetas taustsüsteemina vene õigeusust avatumat mõtlemist soosiv luterlik maailmakäsitus.
    Samas toodeti Virumaal Udriku mõisa manufaktuuris kalevit juba 1808. aastast, tooraineks oli meriino lammaste vill.
    Kuid ajalooline teede sõlmpunkt ning piirilinn Narva - nüüd küll Eestimaa ja Peterburi kubermangu vahel - oma hüdrojõust pakatavate koskedega pakkus pärast tolliseadust erakordseid võimalusi.
    1821. aastal ehitas sakslane Paul Momma Narva jõe paremkaldal kaks aastat varem renditud saeveski ümber vanutusveskiks. Riiklike laenurahade toel kujunes see vesirattaga töötavaks Narva kalevivabrikuks. Vahepeal üsna eduka ettevõtte (toodangut müüdi isegi Hiinas) müüs Momma 1845. aastal Alexander Stieglitzile.
    Teise kalevivabriku rajas Georg Scharz 1822. aastal Joala mõisa Georgi saarele endise saeveski asemele. Samuti riikliku laenu toel täiendatud ettevõtet, mis varustas kaleviga peamiselt armeed, käitas aurumasin, mis oli ühtlasi esimene Eesti alal. 1831. aastal võlgades firma likvideeriti.
    Aastatel 1825-1830 tegutses Narva jõe vasakkaldal veel kolmaski kalevivabrik. Narva kalevivabrikutest jäi ainsana pikemaks ajaks tööle Momma kalevivabrik (kuni 1944. aastani).
    Kõrvuti Narvaga toodeti kalevit ka Kärdlas (1829), Tartus (1837), Sindis (1832). Kui Tartu kalevivabrik kustus juba 1847. aastaks, siis Sindi (asutaja endine Poola kalevivabrikant J. C. Wöhrmann) ja Kärdla (asutaja K. Ungern-Sternberg) kalevivabrikud jätkasid kuni 20. sajandi keskpaigani.
    1851. aastal rajati Narvasse linaketramise vabrik. Kuus aastat hiljem, 1857. aastal rajas saksa soost Moskva tööstur Ludvig Knoop Narvasse puuvilla ketramise ja kudumise vabriku - Kreenholmi manufaktuuri.
    Kreenholm (rootsi keeles Krähneholm - varesesaar) kuulus algselt Narva kaupmehe Suthoffi perekonnale. Knoop ostis saare 1856. aastal ja avas seal aasta hiljem puuvillamanufaktuuri.
    Värskes puuvillavabrikus kujunes toodanguks puuvillane niit, puuvillane riie ja vatt. Põhiliseks turuks sai Venemaa, tootmisenergiat saadi Narva kosest, mis käitas turbiinide vahendusel manufaktuuri moodsat masinaparki.
    Venemaal juba ligi kakskümmend aastat puuvillatööstust vedanud Knoop oli 1857. aastaks suutnud keisririigis käivitada üle saja tekstiiliettevõtte. Liiatigi oli aktiivne ärimees ju Vene riigi varustaja USA puuvilla ja Inglise masinatega. Seega kujunes Narva puuvillavabrik üheks tema järjekordseks edukaks ettevõtmiseks. Oma teenete eest sai Knoop Aleksander Teiselt paruni tiitli.
    Kreenholmi manufaktuur loodi tervikliku linnakuna - justkui linn linnas. Kompleks koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-,
    ühiskondlikest ning eluhoonetest. Kompleksis olid oma vajaduste tarbeks ka abitootmised: saeveski, jahuveski, pagaritöökoda, telliselööv, tegeleti põllumajandusega.
    Kreenholmi ehitamisel kaasas Knoop vabriku projekteerimisse Peterburi akadeemilisi arhitekte. Lisaks Inglise tööstusest õppinuna tahtis ta, et Inglise mõjutused kajastuksid ka projektides. Tulemusena sai Kreenholmi manufaktuur endale arhitektuurilise lahenduse, mis mõneti inglaslikuna haakub ka Narva linna ajaloolise arhitektuuriga.
    Soodne ärikliima ja pidevalt uuenev vabriku sisseseade aitas vabrikul oma kvaliteetse ja mahuka toomisega ületada konkurente Venemaal. Ettevõttele andis lisatõuke 1870. aastal avatud Balti raudtee trassil Peterburi-Narva-Tallinn-Paldiski, mistõttu toodang hakkas välismaal kiiresti levima. Abiks oli siin ka Narva sadam. Näiteks teenis ettevõtte toodang grand prix 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel.
    Esimese maailmasõja eelne sõja aimusest ülekuumenenud majandus tiivustas ka Narva Kreenholmi. Iseseisvuse saabudes sattus suure Vene turu ära langemisega Eesti vabariigi kohta liiga suur ettevõte majanduslikesse raskustesse. Vasturohuna orienteeriti 1920. aasta jooksul toodang ümber Läände ja siseturule. Selle nimel tuli endise masstoodangu asemel toodete nomenklatuuri mitmekesistada ja rõhuda senisest rohkem kvaliteedile. Lisaks loodi ettevõtte esindused Londonis, Oslos, Berliinis. Üllatavalt pehmelt suutis ettevõte läbida ka majanduskriisi 1930. aastate hakul ning kuni 1940. aastani areneti kiiresti.
    Peale vabadussõda käivitati Tallinnas Kalamajas AS Rauaniit. Erisugustele paeltele spetsialiseerunud ettevõte arenes ülikiiresti. Algselt viies toas tootmine kolis 1933. aastal juba oma moodsasse neljakorruselisse majja.
    Teise maailmasõja ajal Nõukogude vägede poolt purustatud Kreenholmi asus suurriiklik punavõim forsseeritult taastama. Juba 1945. aastal taaskäivitati Joala vabrik, ettevõtte taastamine lõpetati 1962. aastal. Taas asetus rõhk masstootmisele, vähem tegeleti kvaliteedi ja mitmekesisusega. Rauaniidist sai aga sokivabrik Punane Koit.
    Alates 1994. aastast haldab arenevat ettevõtet Rootsi omanike kontsern Kreenholmi Valduse AS.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.