Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha mõjutab inimeste käitumist
Minnesota ülikooli teadlaste kinnitusel
mõjutab raha inimeste käitumist ja motivatsioone nii positiivses kui ka
negatiivses suunas.
Inimesed, kelle elu keskmesse tõuseb raha ja kes soovivad seda aina rohkem juurde teenida, muutuvad kaaskodanike suhtes vähem altruistlikumaks, vähem sõbralikumaks ja suheldes ettevaatlikumaks, kirjutas Tarbija 24.
«Mündil on kaks külge ja see kehtib ka inimeste suhtumises rahasse,» ütles uuringu juht Kathleen Vohs.
Vohs jätkas, et isegi lihtne raha nägemine ja sellele pidevalt mõtlemine muudab inimese motivatsioone ja käitumist. «Inimesed tõstavad raha fookusesse, on valmis selle nimel rohkem tööd tegema ja pingutama, kuid samas muutuvad oma inimsuhetes tundekülmaks ja kõike rahasse ümberarvestavaks,» lisas uurija.
Uuring koosnes üheksast eksperimendist. Katsealused jagati kahte gruppi, esimesele anti ülesanne tõsta fookusesse raha, teisele grupil soovitati mitte rahale mõelda.
Lisaks viidi katsealuste peal läbi mitmeid teste, kus nad pidid vastama vastavalt nende ette püstitatud ülesandele, mõelda rahale ja mitte mõelda rahale.
Näiteks mängiti Monopoli, vesteldi raha teemadel ja osa nendest pandi istuma arvuti taha, kus ekraanisäästjal oli raha pilt. Katsealused pidid täitma ka ühe ülesande, kuid neil polnud aimugi, et sellega uuriti nende reageeringuid raha suhtes. Ülesande käigus pidid nad lahendama probleemi, mis nõudis kelleltki abi palumist.
Tulemused näitasid, et raha küljes rippuvad inimesed kutsusid alles viimases hädas abi, kuna kartsid, et peavad selle eest maksma. Katsealune istus laboratooriumis ja sisenes väidetav «üliõpilane»- katse läbiviija, kes palus ennast aidata.
Üliõpilane selgitas, et ta vajab oma andmebaasi korrastamisel abi ja see võtab aega ainult viis minutit. «Mõned katsealustest ei aidanud üldse. Kontrollgrupi vabatahtlikud aitasid keskmiselt 42,5 minutit ja raha fookusesse tõstnud grupi liikmed 25 minutit,» ütles uurimuse juht Kathleen Vohs.
Teises katses jalutas juhuslikult valitud inimene läbi ruumi, kus katsealune täitis mingit paberit. Esimese ülesandeks oli mitu pliiatsit «kogemata» maha pillata. Tulemused näitasid, et rahale suunatud katsealused polnud nii altid pliiatsite üleskorjamisel kui kontrollgrupi liikmed.
Tulemused näitasid, et pidevalt rahale mõtlevad inimesed olid iseseisvamad ja ei küsinud just eriti tihti abi. Samas olles enesekesksemad ei soovinudki nad suhelda ega uusi suhteid luua.
«Raha annab enesekindlust juurde ja see on aspekt, miks inimesed peavad seda nii heaks kui ka halvaks. Ühiskonna arenedes võeti kasutusele raha, mis võimaldas osta väljaspool kodumajapidamist toodetud asju ja teenuseid. See omakorda andis raha omanikule oma ülejäänud pereliikmete ees eelise,» sõnas uurija. Ta jätkas, et sellisel viisil kasvas individualism ja vähenes kogukonnasisene koostöö.
Vohs selgitas, et see mõjutab ka tänapäeval inimeste suhtumist rahasse ja selle eest saadavasse.