• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadlased uurivad, miks õnn ei peitu rahakotis

    Uuringud kinnitavad: inimese sissetulekute kasvamine ei suurenda kogetavate õnnehetkede arvu ega kestust. Kuid miks unistame me siis nii visalt suuremast palgast.

    Tänavu suvel ajakirjas Science avaldatud artiklis seadsid kaks nimekat teadlast säärased tulemused aga kahtluse alla, kirjutas Postimees.
    Nobeli preemia laureaat Princetoni Ülikooli psühholoog Daniel Kahnemann ja sama ülikooli majandusteadlane Alan Krueger väitsid, et oma õnnetaset ja eluga rahulolu subjektiivselt hinnates kipuvad inimesed ületähtsustama oma materiaalset positsiooni, abielustaatust jms, jättes samas tähelepanuta tegelikud õnnehetked, mille esinemine ei sõltu inimese formaalsest edukusest kuigivõrd.
    Tegeliku õnnetaseme väljaselgitamiseks töötasid nad koos kolleegidega välja omalaadse õnnemonitoorimise meetodid reaalajas.
    Sellistes uuringutes osalevatel inimestel palutakse oma hetkeemotsioone kirjeldada mitu korda päevas või siis õhtul taastada möödunud päev episoodide kaupa ning hinnata iga episoodi emotsionaalset väärtust.
    Uurijad palusid kümnes erinevas kohas töötanud 374 inimesel hinnata tööpäeva jooksul iga 25 minuti tagant oma erinevaid emotsioone skaalal 0–3. Tulemusi võrreldi töötajate perekondade sissetulekutasemega. Selgus, et korrelatsioon töötajate kogetud õnnehetkede ja nende majandusliku seisukorra vahel oli nullilähedane.
    Küll aga kogesid paremal järjel olevad töötajad teistest rohkem selliseid emotsioone nagu viha, vaen, hirm, pinge ja erutus. Kõrgem sissetulek pakkus seega hoopis intensiivsemaid negatiivseid emotsioone.
    Et õnn ei peitu rahas, sellele viitab ka tõsiasi, et ehkki näiteks eurooplaste sissetulek on viimase nelja aastakümne jooksul pööraselt kasvanud, on nende subjektiivsed õnnehinnangud jäänud enam-vähem samaks.
    Esiteks näib, et õnnetunde seisukohalt pole oluline mitte see, kui palju inimene teenib, vaid kas ta teenib rohkem või vähem kui teised. Riigi heaolu üldine tõus võib palga kergitada küll 3000 kroonilt 30 000-le, ent kui see juhtub kõigiga, ei paku see palgasaajatele mingit emotsionaalset rahuldust.
    Palga suurenemine aitab õnnetundele pisut kaasa küll siis, kui inimene on vaene (alla 20 000 dollari teenivate ameeriklaste seas on väga õnnelikke 22,2 protsenti, üle 50 000 dollari teenivate seas rohkem kui 40 protsenti).
    Kahnemanni ja Kruegeri sõnul aitab SKT suurenemine rahva kui terviku rahulolu tõsta siis, kui riigi üldine SKT elaniku kohta jääb alla 12 000 dollari, ent rikkamates riikides SKT kasv rahva õnne enam eriti ei mõjuta. Eesti näitaja on 17 500 dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Balti börsid lõpetasid nädala suure müügilainega
Balti aktsiaturud lõpetasid nädala suure käibega müügilainega, millest jäi puutumata vaid mõni üksik aktsia.
Balti aktsiaturud lõpetasid nädala suure käibega müügilainega, millest jäi puutumata vaid mõni üksik aktsia.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.