Kompostimine kui tulus äri

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märgib, et linn püüab vähendada ladestatavate orgaaniliste jäätmete hulka koduskompostimise soodustamise ning haljastusjäätmete kompostimisega. "Lähema kolme aasta jooksul rajatakse uus anaeroobne settekäitlussüsteem Tartu Veevärgis," kinnitab Mauer. Tartus tegeleb kompostimisega OÜ Fasetra, kel on Maramaal kompostimisplats, kus aastas käideldakse 4000 tonni orgaanikat. Taimseid jäätmeid kompostib ka Aardlapalu prügila.

Ettevõtted, kus orgaanilisi jäätmeid tekib rohkem, võiksid mõelda ka oma kompostiväljaku rajamise ja kompostimise kui teenuse osutamise peale. Seda enam, et Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemistehas ei suuda niikuinii kõiki Eestis tekkivaid biojäätmeid ümber töödelda.

Üks kompostimisteenuse osutaja on näiteks Pärnumaa perefirma OÜ Laidest, kes alustas jäätmete kompostimisega vajaduse tõttu seakasvatuses järelejääv läga võimalikult keskkonnaohutult käidelda. Tutvustamise järel otsustati Saksamaa firma Backhus kompostimistehnoloogia kasuks.

"Kogemus oli positiivne, sest esimesel aastal saime sealäga ümbertöötlemisel kahe kuuga puhta, lõhnata ja kvaliteetse komposti," iseloomustab Laidesti juhataja Raoul Laidoner.

Põllumajandusteadlase Valjo Masso sõnul kujuneb kompostimise omahinnaks keskmiselt 15-30 kr/m3. Siiski ei ole sellist hinda võimalik saavutada olmejäätmete kompostimisel. "Tänapäeval oodatakse prügilalt sama kasumit kui kaubamaja teenib," tõdeb Masso.

Tööndusliku kompostimisega tegelemiseks on tarvis kooskõlastust keskkonnateenistusega, loomsete, kategoriseeritud jäätmete käitlemiseks on vaja ka veterinaarameti luba.

Tallinna Prügila alustas jäätmete komposteerimisega selle tõttu, et linnulihatootja Tallegg jäi Loo prügila sulgemise järel hätta linnusulgedega.

Märtsis alanud katsetused tipnesid oktoobris, kui prügilas anti käiku Agile tehnoloogial põhinev kompostimisväljak. ASi Tallinna Prügila juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul on tegemist aunkompostimise tehnoloogiaga, mille käigus orgaanilised jäätmed segatakse hakkepuiduga, kuhjatakse auna ning kaetakse tihedalt coretex-membraankilega. Kuhja sees on andurid temperatuuri ja hapniku jälgimiseks, ventileerimiseks pumbatakse kuhja alla õhku. Arvuti jälgib, et kuhjas saavutataks steriliseerimiseks vajalik temperatuur +70 kraadi ja salvestab andmed. Hakkepuitu lisatakse biojäätmetele selleks, et saavutada segu optimaalne lämmastiku- ja süsinikusisaldus ja tagada hapniku liikumine massis.