Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kompostimine kui tulus äri

    Praegu on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine olematu ja kompostitavad kogused tühised. Küll on orgaanika sorteerimine kohustuslik näiteks asutustele, kel tekib neid üle 50 kilo nädalas.
    Selliste jäätmete käitlemise põhimõte peaks Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Enn Puskari hinnangul seisnema selles, et jäätmete ladestamise hind suureneks biolagunevate jäätmete käitlemise arvel - ettevõte, kes jäätmeid sorteerib, maksab prügi ladestamise eest kokkuvõttes vähem, kuna ladestatavad kogused vähenevad.
    "Biolagunevate jäätmete nn väravahind peaks kujunema prügilas kuni poole odavamaks segaolmejäätmete hinnast," räägib Puskar. "Kompostimine aitab vähendada ladestamise kogust ja pikendab prügila kasutusaega."
    Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märgib, et linn püüab vähendada ladestatavate orgaaniliste jäätmete hulka koduskompostimise soodustamise ning haljastusjäätmete kompostimisega. "Lähema kolme aasta jooksul rajatakse uus anaeroobne settekäitlussüsteem Tartu Veevärgis," kinnitab Mauer. Tartus tegeleb kompostimisega OÜ Fasetra, kel on Maramaal kompostimisplats, kus aastas käideldakse 4000 tonni orgaanikat. Taimseid jäätmeid kompostib ka Aardlapalu prügila.
    Ettevõtted, kus orgaanilisi jäätmeid tekib rohkem, võiksid mõelda ka oma kompostiväljaku rajamise ja kompostimise kui teenuse osutamise peale. Seda enam, et Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemistehas ei suuda niikuinii kõiki Eestis tekkivaid biojäätmeid ümber töödelda.
    Üks kompostimisteenuse osutaja on näiteks Pärnumaa perefirma OÜ Laidest, kes alustas jäätmete kompostimisega vajaduse tõttu seakasvatuses järelejääv läga võimalikult keskkonnaohutult käidelda. Tutvustamise järel otsustati Saksamaa firma Backhus kompostimistehnoloogia kasuks.
    "Kogemus oli positiivne, sest esimesel aastal saime sealäga ümbertöötlemisel kahe kuuga puhta, lõhnata ja kvaliteetse komposti," iseloomustab Laidesti juhataja Raoul Laidoner.
    Põllumajandusteadlase Valjo Masso sõnul kujuneb kompostimise omahinnaks keskmiselt 15-30 kr/m3. Siiski ei ole sellist hinda võimalik saavutada olmejäätmete kompostimisel. "Tänapäeval oodatakse prügilalt sama kasumit kui kaubamaja teenib," tõdeb Masso.
    Tööndusliku kompostimisega tegelemiseks on tarvis kooskõlastust keskkonnateenistusega, loomsete, kategoriseeritud jäätmete käitlemiseks on vaja ka veterinaarameti luba.
    Tallinna Prügila alustas jäätmete komposteerimisega selle tõttu, et linnulihatootja Tallegg jäi Loo prügila sulgemise järel hätta linnusulgedega.
    Märtsis alanud katsetused tipnesid oktoobris, kui prügilas anti käiku Agile tehnoloogial põhinev kompostimisväljak. ASi Tallinna Prügila juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul on tegemist aunkompostimise tehnoloogiaga, mille käigus orgaanilised jäätmed segatakse hakkepuiduga, kuhjatakse auna ning kaetakse tihedalt coretex-membraankilega. Kuhja sees on andurid temperatuuri ja hapniku jälgimiseks, ventileerimiseks pumbatakse kuhja alla õhku. Arvuti jälgib, et kuhjas saavutataks steriliseerimiseks vajalik temperatuur +70 kraadi ja salvestab andmed. Hakkepuitu lisatakse biojäätmetele selleks, et saavutada segu optimaalne lämmastiku- ja süsinikusisaldus ja tagada hapniku liikumine massis.
    "Probleem on kvaliteetse hakkepuidu vähesus," tõdeb Pohlak. "Katsetame Estonian Cellist haavapuidu töötlemisel tekkivat jääkmuda, et põuda leevendada. Nõudlus kvaliteetse hakkepuidu järele on suur, eks peame leppima sellega, mis katlamajadele ei sobi."
    Novembris võttis prügila vastu 300 tonni pealinnast tulnud komposteerimisele minevaid jäätmeid, Tallegg toob komposteerimiseks kuni 3500 tonni linnusulgi aastas. Aunmooduleid võib paigutada väljakule järjest juurde.
    Kompostimine on mikrobioloogiline protsess, mille tulemusena töödeldakse põllumajanduse, toidutööstuse jne orgaanilised kõrvalsaadused orgaaniliseks toodanguks.
    Kompostimise tehnoloogia valikul tuleb otsustada, millist komposti soovitakse teha ja kus seda kasutada saab.
    Sellest tulenevad ka hilisemad otsused - kas rajada kapitaalne kompostiväljak koos segamistehnikaga või otsustada segamise-kääritamise trumlite, konteinerite või reaktorite kasuks.
    Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid, see tervendab mulda ning mõjub sisuliselt bioväetisena.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Investorid läksid Enefit Greeni ja võtsid juhid pihtide vahele
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Tele2 Eesti juht lahkub ametist
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.

Olulisemad uudised

Euroopa teeb vastukäigu USA rohetoetustele. Väiksemad riigid vaatavad kartusega
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.