Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kemikaalide direktiiv puudutab paljusid
Kui parlament REACHi nime kandva eelnõu täna heaks kiidab, jääb liikmesriikidel see vaid 18. detsembri keskkonnanõukogus kinnitada ja ELi läbi aegade üks mahukamaid ja vastuolulisemaid seadusepakette jõustub tuleval aasta 1. juulil.
"Eestis mõjutab see väga paljusid ettevõtteid," kommenteeris uut direktiivi majandusministeeriumi peaspetsialist Diana Maurer. Kõige otsesemalt muidugi keemiatööstust, ent tegelikult kõiki tööstussektoreid, mis vähegi kemikaale kasutavad - tekstiili- ja trükitööstust, metalli- ja puidutööstust, elektroonikat. "Tegelikult me ei kujutagi elu ilma kemikaalideta ette ja ka tootmist ilma kemikaalideta on väga vähe," ütles Maurer.
Kulutusi peab tegema eelkõige keemiatööstus, mis aga kergitab kemikaalide hinda ja muudab nii pilti juba kõigi ettevõtete jaoks, selgitas Maurer. Direktiiv laieneb ka kolmandatest riikidest importijatele, kui aastased kogused on suuremad kui üks tonn.
Kemikaale registreeriv agentuur, millega ettevõtted peavad hakkama otse suhtlema, tuleb Soome.
REACHi plusse ja miinuseid vaagides ütles Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum, et positiivne on, et väikefirmade jaoks on testimisnõudeid ja nii bürokraatiat lihtsustatud. Miinus on aga, et ohtlikule kemikaalile luba taotledes tuleb välja pakkuda ka ohutum alternatiiv ja sellele ülemineku kava.
Silmetil ja Viru Keemia Grupil on ilmselt vähe lootust EList partnereid leida, kellega kulusid jagada, sest need ettevõtted tegelevad väga spetsiifiliste muldmetallide ja kemikaalidega.