Eestis on välja arendatud saetööstus, mis on võimeline töötlema kogu Eestist varutud saepalgi ja kindlustama saematerjaliga suure osa Eesti majanduse vajadustest.

Teiste töötleva tööstuse harudega võrreldes on puidu kohapealseks kasutamiseks tehtud investeeringud põhivarasse olnud viimastel aastatel suhteliselt suured, mille tulemusena on saavutatud tugev rahvusvaheline konkurentsivõime.

Puidu kohapealne töötlemine ja sellele suurema väärtuse andmine on võimaldanud metsaomanikele (sealhulgas riigile) puidu eest rohkem maksta. Tänu tööstuse arengule on riigi kui metsaomaniku tulu kasvava metsa ja sortimentide müügist suurenenud viimase kümne aasta jooksul üle kahe korra - 1995. aastal oli riigimetsa metsatulu 450 miljonit krooni, 2005. aastal 1,14 miljardit krooni.

Saematerjali tootmise kasvades on suurenenud ka kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamine, see tuleneb peamiselt saetööstuse järeltöötluse (hööveldamine, liimpuidu tootmine, sõrmjätkamine jm) kiirest arengust.

Eestis kasutatakse või järeltöödeldakse 1,5 miljonit tm saematerjali. Saematerjali näivtarbimine ühe elaniku kohta on 1,14 tm. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopas esirinnas.

Autor: Andres Talijärv