Hääled kuulutasid end konkurendi nõukogu liikmeks

"Meie arvates soovib Alexela grupp saada juurdepääsu Oiltanking Tallinna valduses olevale konfidentsiaalsele informatsioonile, mis puudutab meie laia kliendibaasi ja sõlmitud lepingute sisu, ning kasutada seda konkurentsivõitluses turgude ja klientide eest," kommenteeris Oiltanking Tallinna juhatuse liige Rein Männiste.

Paldiskis tegutsev Saksa firma Oiltanking Tallinn saatis eelmisel nädalal Saksa saatkonnale, Tallinna Sadamale ning Eesti Raudteele kirja, milles kirjeldab väikeosaniku soovi ettevõtte illegaalselt üle võtta.

Ingliskeelne kiri algas lausega: "Tuletame teile meelde juunis saadetud kirja, milles informeerisime, et Alexela Terminal omandas 20% ASist Oiltanking Tallinn (OTT) vastu firma omanike tahtmist."

Männiste selgitas Äripäevale, et osalus omistati selle aasta juunis endiselt väikeosanikult OTT teadmata.

Ülevõtmisega on kõige rohkem seotud Heiti Hääl kui Alexela Terminali juhatuse esimees ning tema advokaadist vend Marti Hääl. OTT juhatuse esimeheks kinnitati Aarto Eipre (Alexela Terminali juhatuse liige) ning OTT juhatuse liikmeks Juhan Lauri Parmas (Alexela Terminali nõukogu liige). Kolmandaks OTT nõukogu liikmeks nimetati Merli Lorvi (advokaadibüroost Eipre & Partnerid).

Kohus langetas detsembri alguses otsuse, mis keelab Merli Lorvil, Marti Häälel ja Heiti Häälel kuulutada end OTT nõukogu liikmeks ning samuti keelab Parmasel ja Eiprel end OTT juhatuse liikmeks nimetada.

Alexela ostis Oiltanking Tallinnas 20% osaluse pärast seda, kui Oiltanking Tallinna enamusaktsionär oli aktsiate hinda liiga kalliks pidanud ja oma ostueesõigusest loobunud. Seejärel on asutud Alexelat kui väikeaktsionäri diskrimineerima - talle ei ole võimaldatud samu õigusi, mis on suuraktsionäril ja mis olid eelmisel väikeaktsionäril.

Märkimisväärse hilinemisega esitatud majandusaasta aruande kohaselt on Oiltanking Tallinna käive vähenenud 2005. aastal rohkem kui kaks korda, 15 miljoni kroonisest kasumist sai 40 miljoni kroonine kahjum, ning samal ajal on enamusaktsionärile tehtud väljamakseid vähemalt 9 miljonit krooni. Oiltankingi korporatsiooni ettevõtetelt ostetud teenuste sisu jääb aga segaseks ning väikeaktsionärile ei ole võimaldatud sisulist informatsiooni selle põhjustest. Üldist majanduslikku konjunktuuri vaadates on niisugused majandustulemused sektori ettevõtte kohta pehmelt öeldes kummalised.

Vaatamata nii üldkoosolekul kui ka kohtule antud lubadustele ei ole ühelegi aktsionäri küsimusele vastatud, seevastu deklareeritakse kolmandatele isikutele, et Alexelal ei ole Oiltanking Tallinna tegevusega mingit pistmist. Samal ajal ei ole Oiltanking Tallinna enamusaktsionär jätkuvalt olnud valmis Alexela Logisticsilt vähemusosalust välja ostma (mis oleks olnud võimalik soetushinna eest). Dialoog ei ole tulemusi andnud. Samuti pole enamusaktsionär olnud nõus müüma ka oma osalust ning on keeldunud igasugusest koostööst. Situatsioon on äärmiselt kahetsusväärne. Kuna sisuliselt ebakorrektne väikeaktsionäri kohtlemine on olnud ka juriidiliselt ebakorrektne, ei ole jäänud Alexela Logisticsil muud üle kui asuda oma õigusi kaitsma juriidiliste meetoditega. Loodetavasti Oiltanking GmbH mõistab nimetatut ning loobub füüsilise jõu ja laimu kasutamisest.

Kohati meenutab juhtum eelmise sajandi üheksakümnendate alguse ärimudelit, kus jõumeetoditega firmade ülevõtmine oli väga levinud. Ärieetikas nimetatakse sellist jõuga aktsiate ostu ja ettevõtete ülevõtmist roheliseks väljapressimiseks. Ükskõik, millise hinnangu annavad kohtuorganid, tegemist on ebaeetilise käitumisega ja ebaausate meetodite abil konkurendi ülevõtmisega. Karta on, et siit jälle üks JOKK-juhtum sünnib.