Riigikontroll: Eesti Pank eiras seadust

Lemmi Kann 03. jaanuar 2007, 00:00

Eelmise aasta juunist kuni novembrini auditeeris riigikontroll Eesti Panga riigihankeid ajavahemikul 2004-2005. Viimati auditeeriti Eesti Panga majandustegevust 1996. aastal. Riigikontroll tuvastas hangete puhul rikkumisi ja vajakajäämisi.

"Eesti Panga olulisemad eksimused on suures osas tingitud nn Eesti Panga erandi halvasti põhjendatud rakendamisest," kommenteeris auditi üks koostajatest, riigikontrolli audiitor Taavi Mölder.

2004.-2005. aasta jooksul tegi Eesti Pank hankijatele väljamakseid 190 miljoni krooni eest. Auditi käigus selgus, et 86 miljoni krooni väärtuses tellitud tööde puhul ei järgitud riigihangete seadust nõuetekohaselt.

Kõige suurema osa selle kategooria alla käivatest hangetest moodustavad Eesti Pangale kuuluva Sakala 6 hoone renoveerimisega seotud ehitustööd summas 57 miljonit krooni. Selleks korraldas pank 2005. aasta juunis kutsetega hanke, mille võitis AS Merko Ehitus kui soodsaima pakkumise esitaja. Konkursil osalesid ka Harju Ehitus, Skanska EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus.

Hanke tegemisel läks pank mööda riigihankeseaduses kehtestatud korrast ning kasutas nn Eesti Panga erandit, tuues põhjuseks, et tegemist on kõrgema riski- ja turvalisusemääraga ehitisega.

"Riigihanke seaduses on võimalus, et mõnel juhul saab Eesti Pank hankeid läbi viia enda kehtestatud riigihanke korra alusel, mis on seadusega kooskõlas," selgitas Eesti Panga president Andres Lipstok, viidates sellele, et tegemist ei ole tavalise riigifirmaga.

"Meil on riigisaladuse moment juures. Paraku me oleme nendes punktides, kus me oma põhitegevusega oleme erisituatsioonis, sunnitud rakendama neid riigihankeseadusest tulenevaid võimalusi, " lisas Lipstok.

Riigikontroll seevastu on seisukohal, et Eesti Panga erandi rakendamine Sakala 6 hoonega puhul oli halvasti põhjendatud.

"Hoone projekteerimis- ja rekonstrueerimistööd oleks võinud teha isegi avaliku hanke korras, sest avaliku konkursi tingimused oleks saanud koostada sellisel moel, et mistahes konfidentsiaalne teave ei oleks sattunud võõrastesse kätesse," nentis Taavi Mölder.

Tema hinnangul oleks enamiku töödest pidanud tegema avaliku hanke korras, spetsiifilised tööd aga Eesti Panga erandit rakendades, seda enam, et neid töid tegid tegelikult firmad, mis ei olnud hoone rekonstrueerimise põhitöödega seotud.

Lipstoki sõnul ei oleks olnud otstarbekas renoveerimisprojekti eraldi käsitleda, sest tegemist on siiski hoonega, mille puhul erandi kasutamine oli õigustatud, sest ehitis on seotud Eesti Panga turvalisuse ning konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamisega.

"Kui on tegemist taolise hankega, siis enne seda toimub ikka põhjalik analüüs, enne kui erandit kasutada otsustatakse. Selle ehitise puhul ei oleks saanud erandist mitte mingit moodi mööda vaadata," ütles Lipstok.

Samas möönis ta, et riigikontrolli tehtud ettepanekud ja kommentaarid on keskpanga edasiste hangete planeerimisel ja korraldamisel väga kasulikud.

"Ega riigikontroll ei heida meile ette, et me oleks midagi valesti teinud. Pigem viidatakse regulatsioonide täpsustamise vajadusele ja seda me aktsepteerime," kinnitas Lipstok.

Eesti Pank koostas riigikontrollile vastuse, milles nad põhjendasid oma otsust mitme hanke puhul erandit kasutada.

Eelmise aasta lõpus moodustati ka spetsiaalne töörühm eesotsas Eesti Panga asepresidendi Rein Minkaga, kes hakkab tehtud ettepanekute alusel panga regulatsioone täpsustama ja täiendama.

Andres Lipstoki sõnade kohaselt peaks komisjon oma ettepanekud järgmise kuu jooksul esitama panga juhatusele, kes need üle vaatab.

2001. aastal sõlmis Eesti Pank pakkumismenetluse tulemusena haldamisteenuste, tehnosüsteemide hoolduse ja koristusteenuste lepingu ASiga Minu Vara, kellele maksti 2004. aastal osutatud teenuste eest 891 181 krooni ja 2005. aastal 827 749 krooni.

Leping lõppes 2003. aastal. Riigikontrolli hinnangul rikkus pank seadust - oleks tulnud korraldada nende teenuste hankeks avalik pakkumismenetlus, mida Eesti Pank aga ei teinud, vaid jätkas teenuste ostmist vana lepinguga.

Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Janno Tootsi sõnul tuleb riigikontrolli hinnanguga nõustuda ja oleks tulnud korraldada nimetatud teenuste hankeks avalik pakkumismenetlus.

Vana lepinguga jätkati seepärast, et mõlemad pooled täitsid lepingut ka pärast selle tähtaja saabumist. Haldamisteenuste avatud riigihanke tegi Eesti Pank lõpuks 2006. aasta suvel.

Saabunud soodsaima pakkumise kohaselt oli haldusteenuse hind 70 protsenti kõrgem varasemast sama sisuga teenuse hinnatasemest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing