Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paet toetas koostööd Moldovaga 500 000 krooniga
Välisministeerium eraldas Moldova suunalise
arengukoostöö projekti toetuseks 501 850 krooni, mille eesmärgiks on avalikkuse
teavitamine piiriülese Dniestri jõe keskkonnaseisundist ning
otsustusprotsessidesse kaasamine.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest, teatas ministeerium.
Välisminister Urmas Paeti sõnul vajavad Dniestri jõe keskkonnaohud sealses regioonis elavate inimeste tähelepanu. "Dniestr voolab läbi mitmest riigist ja jõe vett kasutab rohkem kui seitse miljonit inimest. Avalikkuse kaasamine ning keskkonda säästva eluviisi tutvustamine on vajalik võimalike ohtude ennetamisel," ütles Paet.
Mittetulundusühingu Peipsi Koostöö Keskuse projekti eesmärgiks on Dniestri jõe keskkonnaseisundi ja probleemide kaardistamine ning võimalike lahenduste pakkumine. Projekti raames kutsutakse kokku kaks kohalikku ümarlauda ning korraldatakse avalikkuse kaasamise koolitus keskkonna- ja veemajandusekspertidele. Samuti korraldatakse õppevisiit Eestisse, mille jooksul kohtutakse siinsete keskkonnaorganisatsioonidega, keskkonnaministeeriumi ja omavalitsuste esindajatega. Keskkonna teadlikkuse tõstmiseks koostatakse Dniestri jõge ning valgala loodust ja kultuuri tutvustavad õppematerjalid ning digitaalsed kaardid.
Moldova on üks neljast arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist ning Moldova toetamine on üks Eesti vlispoliitilisi prioriteete. Arengu- ja humanitaarabi vahendite maht välisministeeriumi eelarves oli 2006. aastal 15 miljonit krooni.
12. detsembril osales välisminister Urmas
Paet Brüsselis toimuval Moldova doonorite kohtumisel, kus olid kõne all Moldova
toetus- ja abiprojektid ning nende elluviimine.
Kulla hind hüppas selle nädala alguses uute rekorditeni, tõustes kolme päevaga ligi 3 protsendi võrra. Peamiselt on kullal aidanud tõusta ootuste muutumine Föderaalreservi intressilangetuste osas – kui varem peeti tõenäoliseks 25protsendipunktilist kärbet, siis nüüd on tõenäolisem 50punktine kärbe. Intressiotsus avaldatakse Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.