OMX Baltic0,37262,63
OMX Riga−0,07876,89
OMX Tallinn0,241 698,23
OMX Vilnius0,59993,51
S&P 5000,455 495,52
DOW 30−0,2340 736,96
Nasdaq 0,8417 025,88
FTSE 100−0,788 205,98
Nikkei 225−1,4935 620,78
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,19
EUR/RUB0,00100,49

OMX Baltic0,37262,63
OMX Riga−0,07876,89
OMX Tallinn0,241 698,23
OMX Vilnius0,59993,51
S&P 5000,455 495,52
DOW 30−0,2340 736,96
Nasdaq 0,8417 025,88
FTSE 100−0,788 205,98
Nikkei 225−1,4935 620,78
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,19
EUR/RUB0,00100,49

25.01.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuamet: dividendile võib tulla sotsiaalmaks

Anne OjaArco Vara analüütik

"Küsimus pole dividendide maksustamises, vaid nendes juhtudes, kus töötasult pole makse makstud," selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. "Me ei tegele juhtudega, kus dividende võetakse investeeringutelt."

Vahele jäänud ettevõtteil tuleb kontrolli lõppedes maksta täiendavat sotsiaalmaksu ning ka töötuskindlustus. Esimene sotsiaalmaks dividendide eest kirjutatakse maksuameti hinnangul välja aasta teises pooles.

Vastuseks küsimusele, kui erinevad peavad tegelikud ja tavapärased palgad olema, et maksuamet kontrollima hakkaks, ütles Veermäe: "Kas poole krooni pärast on mõtet riigi ressurssi raisata? Väikestest summadest me ei räägi."

Dividende ootab täiendav maks, kui ettevõtte tegevusalal on tavapäraseks palgaks 15 000 või 20 000 krooni kuus, ent dividendisaajale pole tema töö eest sentigi makstud või saab ta selle eest miinimumpalka.

"See on imelik," kommenteeris Veermäe, "midagi on valesti. Tekib mõte, et äkki on kasulikum teha töötajad omanikeks ja sotsiaalmaksu üldse mitte maksta, kuid see on juba puhas optimeerimine ning kannatab aus konkurents."

Maksuamet arutas palga ja dividendide probleemi ka rahandusministeeriumiga, kes oli ameti teatel dividendide täiendava maksustamisega päri. Teema kerkis esile eelmise aasta lõpupoole, mil maksuameti andmed näitasid firmaomanike palkade kadumist, samas nende dividendid aga säilisid.

"Raske öelda, kui paljud peavad oma palgad ja dividendid üle vaatama," tõdes Veermäe. Probleemi ulatuse määramiseks ootab maksuamet ära majandusaasta aruanded ning uurib, kui palju dividende möödunud aasta tulemuste eest määrati.

Varem on Äripäev kirjeldanud, kuidas perearstid oma palgaskeemi dividendidele üles ehitavad.

Eesti Perearstide Seltsi juht Madis Tiik nimetas maksuameti kontrollitegevust spekulatsiooniks ning selgeks ettevõtluse piiramiseks. "Siin on ka sotsiaalministeerium spekuleerinud, et perearstide palk on nii madal, sest nad võtavad dividendi," rääkis Tiik.

"On küsimus, kas meil on üldse mõtet haigekassaga lepingut teha, las igaüks maksab turuhinda," arutles Tiik. Ühtlasi lubas ta, et niipea kui esimese perearsti dividendid täiendavalt maksustatakse, võtab perearstide liit kohtutee maksuametiga jalge alla.

Arvukaid kohtuvaidlusi ennustas ka maksumaksjate liidu juht Ivo Raudjärv. "On väga raske öelda, millistel asjaoludel peaks dividende sotsiaalmaksuga maksustama ja millistel mitte," rääkis ta.

"Täna vanu asju üles võtma hakata on ebaõiglane ja läbimõtlematu samm," ütles Raudjärv. "Täiesti mõttetu on väita ilma asjaolusid teadmata, et 3000 krooni eest kuus ei saa tegevjuhti. Sõltub ettevõtte majanduslikust seisust, töökoormusest, vastutusest."

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis kahtles samuti, kas töötasu suurusest ja dividendidest saab kohe järeldada maksudest kõrvalehoidmist.

"Ja mis hoiab ära olukorra, kus eri maksuhaldurid annavad erineva hinnangu - üks loeb palgaks, teine mitte. Ettevõtetele peab jääma mingi kindlus tehingute tegemisel," lisas Kriis. "Kui dividendid soovitakse sotsiaalmaksuga maksustada, tuleb selleks kasutada seadust."

Peaminister Andrus Ansipi kommentaari selle teema kohta saab lugeda täna lõuna ajal aripaev.ee-st.

Dividendide valikulise sotsiaalmaksustamise kavast kirjutas eile Ärileht.

Dividendi maksmise lauskontrolle ega palgaks ümberklassifitseerimist ei tule.

Samuti ei hakka maksuhaldur otsustama, kui palju peaks konkreetsel juhul palka maksma.

Maksuhaldur võtab arvesse suurt avalikkuse huvi kõnealuse teema kohta ning informeerib kliente maksuameti edasistest tegevustest selles vallas.

Tegeleme maksuriskide hindamisega ning kui analüüs näitab, et osa maksmaksjaid kasutab võrreldes teistega selgelt erinevaid meetmeid, sh dividende, töötasu maksudest kõrvelehoidmiseks, siis satuvad sellised ettevõtted halduri huviorbiiti.

Tegemist ei ole põhimõtteliselt uue otsuse ega lähenemisega, vaid ühe olulise põhimõtte - tehingu sisu on olulisem kui vorm - rakendamisega.

Aivar Sõerd, rahandusminister

Maksu- ja tolliamet ei saa majandusliku sisu alusel tehingute tõlgendamisega liiale minna - iga maksustamisotsus peab olema põhjendatud ja tuginema kindlale tõendusmaterjalile. Iga kaasust tuleb vaadelda eraldi, arvestades selle ettevõtja eripära ja kaasuse asjaolusid.

Järelevalvealast tegevust korraldab maksuhaldur iseseisvalt - rahandusministeeriumil pole seadusest tulenevaid volitusi maksuhalduri ülesannetesse astuda ja õigusriigis ei saa ministeerium endale selliseid volitusi ka võtta.

Märt Vooglaid, Manutent

Riigiametnikel tuleks õppida, mis toimub naaberriikide maksunduses. Liigne maksustamine paneb meid seisu, kus firmad kolivad mujale, peakorterid tulevad Riiga ja Vilniusesse või Sofiasse, mitte aga meile.

Kui tahetakse teha mingi otsus, selleks et riigil oleks rohkem kulutada, siis on oluline, et ei kaoks ära kulubaas. ELi sees on praegu võimalik valida, kus dividendi võtad, kuhu oma emaettevõttega kolid. Kodanik ei tea, millised võimalused tal täna Euroopa Liidus on.

Tegelikult, keda dividendimaksustamise plaaniga karistatakse või nii-öelda joonele kutsutakse, on tubli väikeettevõtja, kes on laiapõhjalise heaoluriigi alus.

Väikeettevõtjalt, kes peab kas poodi või koob sukka, võetakse ära soov edasi tegutseda ning teda karistatakse selle plaaniga enim. Kui nüüd selle plaani taga on poliitilise profiidi lõikamine, on tegemist vastutustundetusega.

Kui tervikuna riigil läheb sellest dividendide taasmaksustamisest paremini, siis on otsus õige, samas tuleks see korralikult selgeks teha.

Tiit Vähi, Silmet

Eestis on reguleeritud tulumaksuseadusega palgalt minev tulu- ja sotsiaalmaks. Ma usun, et see on olnud väga hea lahendus, ja mulle meeldiks, et see lahendus kestaks edasi. Riigis tuleks pöörata rohkem tähelepanu sellele, et äriühingud ja majandus areneks, mitte pärssida seda pidevalt uute maksude korjamisega.

Kui leidub ettevõtjaid, kes võtavad dividende palga asemel, siis tegelevad nad maksude optimeerimisega, ning see ei ole hea. Samas võiks meil olla lahendus ehk see, kui dividendidele määrata sotsiaalmaksu alampiir. Näiteks maksustada dividendid sotsiaalmaksuga 10 või 20 keskmise palga ulatuses, ülejäänu pealt võtta vaid tulumaks.

Iga uus süsteem ja seadus on tavaliselt olnud halvem kui vana ning ma olen täiesti veendunud, et praegune maksuseadus on hea. Samuti ei ole järjekordne maksuseaduse muutmine nii noorele riigile kui Eesti kasulik.

Heino Harak, KH Energia-Konsult

Mina ei ole palka jätnud välja võtmata. Samuti olen maksnud dividende, nii et minul ei ole midagi karta. Olen ikka püüdnud seadust järgides tegutseda. Laiemalt vaadates ei ole meil politseiriik, et maksuametnik ütleb, kuidas peab olema.

Kui ettevõtete tegevus hakkab ühte äärmusesse kalduma, siis seadus peaks selle välistama. Kui maksuamet leiab, et tegemist on kitsaskohaga seaduses, tuleb teha seaduse muutmise ettepanekud. Tegutseda tuleb ikkagi seadusest lähtudes, mitte piire venitades.

Kui maksuamet leiab, et dividendide maksmine on ebaõiglane, siis tuleb minna parlamenti ja muuta seadust. Põhimõtteliselt peabki maksuamet selliseid ebakõlasid seadustes välja tooma. Suund on õige, volitust aga praegu nii käituda ei ole.

Enn Veskimägi, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees

Maksuamet kõigepealt ikka kontrollib, kas selliseid ettevõtteid on, kes dividendidega endale nii öelda palka maksab. Usutavasti on maksuametil näited, et nii tehakse, mis on taunimist vääriv.

Tööandjad ja ettevõtjad ei saa aga pooldada sellist maksuameti käiku. Kahtlemata on see inetu, kui maksudest kõrvale hiilitakse.

Ma ei usu, et sellepärast nüüd hakataks seadust muutma, kuid nõnda käituvad ettevõtjad tuleb avalikustada.

Anne Oja

Seotud lood

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.