Laenuralli kihutab Tallinnast välja

Kui eelmise aasta alguses oli eestlaste laenujääk ligi 125 miljardit krooni, siis sel aastal on see 42 protsendi võrra suurem ehk juba üle 177 miljardi krooni. Samal ajal kasvas keskmine laenusumma 182 000 kroonilt 197 000 kroonile.

Kuigi endiselt tuleb enamik rahast Tallinna, laenatakse üha enam pealinnast väljaspool. Nii laenasid 2005. aasta alguses tallinlased 81,2 protsenti kogujäägist, selle aasta alguseks langes nende osalus 74,6 protsendile. Samal ajal Tartu laenude jääk peaaegu kolmekordistus 5,4 miljardilt kroonilt 13,8 miljardile.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul on toodud jaotus üllatav, sest eluasemelaenud annavad 85% eralaenudest ning Hansapangas on regionaalses jaotuses kahe aastaga toimunud üsna väikesed muudatused.

Nii on Tallinna panus kogumahus vähenenud 69 protsendilt 68-le, Pärnus 7%-lt 5%-le ning Tartus kasvanud 12%-lt 14%-le. "Viimaste aastate märksõnana saab välja tuua keskmiste laenusummade kiirema kasvu väljaspool Tallinna," lisas Arro.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori Riho Undi sõnul kasvab eraisikute laenamises laenuvõtjate osakaal just väljaspool Harjumaad. "Kui tänases eraisikute laenuportfellis on Harjumaa osakaal 74 protsenti, siis uutest eluasemelaenudest on Harjumaa osakaal vaid 45% lepingute ja 57% mahu arvestuses.

"Seega on jätkuvat trendi arvestades selge, et pealinna osakaal eraisikute laenuportfellis väheneb veelgi," ütles Unt.

"Arvan, et euroliidu raha kasutuselevõtu mõju hakkab väljenduma just teiste regioonide laenuvõtmise kasvus," põhjendas trendi majandusteadlane ja ettevõtja Lauri Luiker, eurotoetustele tuleb alati juurde omafinantseering.

Samas on Luikeri sõnul suurim osa laenudest endiselt kinnisvaras, ei mahtudelt ega käibe kasvult ei suuda ükski teine sektor Eestis selle lähedalegi saada.

"Nukraks teeb tõdemus, et tööstuses on vaid kümnendik laenudest ja see osakaal kahaneb, sest käibe suhteline kasv on tööstusele antud laenudel väiksem kui suletud sektori rahastamisel," nägi Luiker trendis ohtu.

Eraisikute laenude kasvutempo on aasta viimastel kuudel küll aeglustunud,aga siiski endiselt väga kiire. Laenujääk on viimasel poolel aastal igal kuul suurenenud ligi 3 miljardi krooni võrra.

Viimase poole aasta jooksul on eraisikute laenude kasvutempo olnud kõige tugevam Tartumaal - 95%, Harjumaal - 88% ja Narvas - 85%. Tallinna laenukasvutempo oli 64%, Tartus 60% ja Hiiumaal kõigest 25%. Ettevõtete laenuportfell on kõige kiiremini kasvanud Ida-Virumaa regioonis (sh Sillamäel 234%, Ida-Virumaal 154%, Kohtla-Järvel 145%). Tallinnas on ettevõtete laenumaht kasvanud 106% võrra, Tartus 121% võrra. Järvamaa ettevõtete aastane laenukasv oli samas vaid 4%.