Esimene auto toob ettenägematuid kulutusi

Täiskasvanuks saades tekib paljudel noortel soov omada isiklikku autot. Nii ka minul, leidsin kooli kõrvalt töö, mis eeldas palju ringi liikumist.

Auto omamise soov võib saada alguse rahulolematusest ühistranspordiga, tehnikahuvist või noormeeste puhul lootusest võita silmatorkava autoga neidude tähelepanu.

Kõige lihtsam on autot valida autokuulutusi vahendavates portaalides: www.auto24.ee ja www.ac24.ee, läbi tasuks vaadata ka kuulutustelehed. Sealt peaks igale maitsele sobiva sõiduki leidma.

Autot ostes on väga oluline pöörata tähelepanu esmapilgul võib-olla tähtsusetutele asjadele. Esiteks tasub vaadata, kas müügis olev auto on Eestis arvel ja kas tal on kehtiv ülevaatus. Välismaalt toodud sõiduki esmane registreerimine koos ülevaatuse ja numbritega toob kohe kaasa mitme tuhande kroonise lisaväljamineku. Arvel oleva auto ümberregistreerimine maksab 600 krooni. Vanemate autode puhul ei tasu odomeetri näitu väga tõsiselt võtta, olulisem on ikkagi tehniline seisukord.

Enim tasub hoiduda roostes masinatest, keretööd on väga kallid. Mootori seisukorda on võhikul raske hinnata, ka pealtnäha puhas ja korras agregaat võib tegelikult olla juba ühe kolviga hauas. Selgust annab ülevaatus ja proovisõit koos asjatundjaga.

Kui korralik sõiduk on leitud, tasub enne käte löömist veel kord võimalikud kulud üle vaadata.

Üks möödapääsmatu kulu on liikluskindlustuse tegemine. Esmakordsel kindlustamisel on omaniku riskikoefitsient 1,2. Avarii põhjustamisel see tõuseb. Ilmselt peetakse noori sõidukijuhte kõvasti ohtlikumaks kui vanemaid, sest neid "karistatakse" suurema kindlustusmaksega. Kuna kuulun 18-21 aastaste gruppi, on minu aastane kindlustusmakse ligi 1500 krooni suurem kui üle 26aastastel. Kõvasti mõjutab hinda ka mootori võimsus, seega ei tasu kilovattidega liialdada.

Üliõpilase kuupilet Tallinna ühistranspordis maksab 90 krooni, autoga saab sama raha eest sõita vaid paar tundi. Tundub, et auto sai ostetud selleks, et tööl käia, tööl käin aga selleks, et autot üleval pidada. Võiks ju mõlemast loobuda.

Autor: Lauri Hirvesaar