Venemaa ja Iraan hauvad gaasikartelli

OPECi-laadne gaasitootjate ühendus, Euroopa Liit kui suur gaasitarbija jälgib seda arengut kasvava murega.

Möödunud nädala algul ütles Iraani usujuht ajatolla Ali Khamenei, et Iraan ja Venemaa peaksid looma gaasiorganisatsiooni, mille eeskujuks võiks olla Naftat Eksportivate Riikide Ühendus (OPEC). Ta kutsus Kremli esindajat seda võimalust arutama.

Mõni päev hiljem antud suurel pressikonverentsil ütles Venemaa president Vladimir Putin: "Gaasi-OPEC on huvitav idee. Me kaalume seda."

Sel nädalal sõidab president Putin riigivisiidile Katari, kus ükski Venemaa riigipea veel käinud pole. Kataril on Venemaa ja Iraani järel maailma suuruselt kolmandad gaasivarud. Kokku on nende kolme riigi käes 55% maailma teadaolevatest gaasivarudest.

Venemaa käitumine on seda üllatavam, et maailma suuruselt teise naftatootjana ei ole ta OPECi liige. Ta ei ole tahtnud oma tootmiskvoote

OPECi diktaadile allutada, vaid on eelistanud ise nende üle otsustada. Aga selge on see, et gaasi osakaal maailma energiaturul järjest kasvab ja Venemaa sõnaõigus selles vallas on märksa suurem.

NATO ekspertide hinnangul püüab Venemaa võimalikku gaasikartelli kaasata Alžeeriat, Katari, Liibüat, Kasahstani, Türkmenistani ja Iraani. Venemaa ja Alžeeria tarnivad kahe peale 35% Euroopa Liidu tarbitavast gaasist. Kokku kontrolliks see ühendus umbes 60% maailma gaasivarudest ja oleks seega arvestatav jõud. Ehkki eelmainitud pressikonverentsil eitas president Putin väiteid, nagu kasutaks Venemaa energiat poliitilise relvana ja nagu oleks võimaliku gaasikartelli üks eesmärke hinnakoostöö, jäävad kahtlused püsima, eriti Euroopa Liidus.