Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jälgige märgistust!
Eestimaa Looduse Fondi geenmuundatud organismide (GMO) projekti raames analüüsiti geenmuundatud põllukultuuride kasvatamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, samuti majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
Maailmas viimasel ajal ilmsiks tulnud GMO-saaste juhtudel on need kultuurid olnud alles katsetamisstaadiumis ega olnud läbinud mingit ametlikku riskianalüüsi, mille käigus uuritakse GMOde tervise- ja keskkonnamõjusid. Seega jõudsid illegaalsed GMOd keskkonda ja inimestele toiduks garantiita ohutuse suhtes. Järjest enam on ka Eestis poelettidel kaupa, mis toodetud geneetiliselt muundatud organismidest. Toiduainete märgistust tasub hoolikalt uurida, sest näiteks rapsipildiga õlipudel võib sisaldada hoopis umbrohumürgile vastupidava muundsoja õli.
Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea märgistama kõiki tooteid, mis GMOsid sisaldavad. Selle põhjuseks tuuakse asjaolu, et mõnikord võivad need olla sattunud tootesse juhuslikult.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.