Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi kinnitusel sõltub energiakultuuri kasvatamise toetuse määr sellest, kui palju raha riigieelarves on, ja samuti sellest, kui palju teravilja külvatakse. "Kardan, et see summa jääb pigem 700 kroonist allapoole," lisas Oopkaup.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetuste kontrolli osakonna asejuhataja Piret Kljutšivski sõnul on PRIA huvi energiakultuuride toetus võimalikult kiiresti rakendada. "Selle meetme puhul on eriti keeruline küsimus, kuidas kontrollida meetme tingimuste täitmist, sest kontrollida tuleb erinevaid ja meie jaoks uusi tingimusi," ütles Kljutšivski.
Põllumajandussaadustest lähevad toetuse alla vaid need tooted, mille töötlemisel tekkiva energia majanduslik väärtus on suurem kui kaasnevatel toodetel. "Kui teravilja toiduks kasvatav põllumees tahab näiteks põhku kütteks müüa, siis toetust ta ei saa," selgitas Oopkaup. "Põhku ei käsitleta sellisel juhul energiakultuurina."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lõuna-Eesti ühe suurema hakkepuidutootja, Põlvamaal Orava vallas asuva Mäe-Haki talu peremehe Jaanus Haki sõnul on ta alati püüdnud oma tootmist sättida nii, et saaks võimalikult palju erinevaid toetusi. Kuna hakkepuit energiakultuuri toetuse alla ei lähe, peab Hakk nüüd plaani, kas hakata kasvatama energiavõsa või päideroogu.
"Energiavõsa puhul on võsa all olev maa vähemalt kümneks aastaks muuks põllumajanduslikuks kasutuseks käibest väljas ja esimese saagi saan alles kolme-nelja aasta pärast," suhtus Hakk energiavõsa kasvatamisse skeptiliselt. "Mitmeaastane energiataim päideroog sobiks aga segatuna saepuru ja puidukoorega hästi kütteks."
Haki sõnul saab ta ilmselt tänavu taotleda energiakultuuri toetust vaid kaerale, mida on kasutatud mitme Põlva- ja Võrumaa munitsipaalasutuse ja Saverna asula kütmisel.