Uus seadus väärtustab energiatõhusust

Kristina Uuetoa-Tepper 21. veebruar 2007, 00:00

Eelmise aasta lõpus vastu võetud ehitusseaduse muudatustega lisati seadusesse uus mõiste - hoone energiatõhusus.

Muudatuste eesmärk on aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele olemasolevates hoonetes ning tagada, et uute hoonete energiatarbimist määravate osade projekteerimisel kasutataks Eestisse sobivaid lahendusi.

Eesmärgi saavutamiseks kehtestab valitsus 1. jaanuariks 2008 energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuded. Hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid (kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid) peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et hoone ei tarbiks energiat vastavast piirmäärast rohkem.

Energiatõhususe miinimumnõuded ei rakendu siiski hoonetele, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2008 või mille ehitamiseks on antud ehitusluba enne 1. jaanuari 2008. Erandina tuleb neid järgida ka siis, kui rekonstrueeritakse oluliselt hoonet kasuliku pinnaga üle 1000 m".

Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui 1/3 rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest maksumusest. Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister ning kohalik omavalitsus peab otsustama ehitusloa väljastamisel, kas on tegemist olulise rekonstrueerimisega. Seega on praegu keeruline prognoosida, milliseks kujunevad hoone ehituskulud, kui taotleda selle püstitamiseks ehitusluba pärast 1. jaanuari 2008.

Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata hoonete puhul, näiteks mille kasutusiga on lühem kui 2 aastat, väikehooned (kasulik pind kuni 50 m"), suvilad (kasutatakse elamiseks vähem kui 4 kuud aastas).

Lisaks näevad seaduse muudatused ette, et hoonetele hakatakse 1. jaanuarist tegema energiaauditeid ja väljastama energiamärgiseid. Energiaauditiga selgitatakse hoone energiakasutus, antakse ülevaade hoone tehnilisest seisukorrast, energiakadudest ja võimalikest meetmetest energia kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks.

Energiamärgis näitab, kui palju hoone tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgisel kajastatakse hoone tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine, mis võib hõlmata nii hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks kui ka valgustuseks vajalikku energia hulka. Energiamärgisele lisatakse ka hoone energiatarbimist vähendavate meetmete loetelu. Olemasolevale hoonele väljastab energiamärgise kas energiaauditeid tegev või energiamärgiseid väljastav ettevõtja. Projekteeritavale hoonele väljastab energiamärgise projekteerija.

Alates 01.01.2009 on igal ehitusettevõtjal kohustus anda tellijale koos ehitisega üle ka energiamärgis. Samuti tuleb energiamärgis anda üle hoone ostjale. Korteri võõrandamisel tuleb anda üle hoone energiamärgise koopia. Märgist tuleb tutvustada ka üürnikule.

Kas ja kui palju energiamärgise taotlemine aega ja rahalisi kulutusi nõuab, selgub pärast märgiste väljaandmise korra kehtestamist. Projekteerija väljastatud märgise kehtivusaeg on 2 aastat ehitamise lõppemise päevast. Muul juhul kehtib energiamärgis 10 aastat väljastamisest arvates. Andmed märgise kohta kantakse ka ehitisregistrisse.

Seega panevad seadusemuudatused ühelt poolt tulevikus elamute ja korterite müüjatele täiendava kohustuse. Samas on ostjatel oluliselt lihtsam hinnata müüdava objekti eeliseid võrreldes analoogsete elamispindadega. Tihti võib olla odavam osta müügihinnalt kallim, kuid väiksemate ekspluatatsioonikuludega eluase.

Muudatused peaks lihtsustama tarbija valikut ja kujundama ehitusobjektide müügihindu. Prognoositakse energiatõhususe parandamiseks vajalike ehitusmaterjalide ja seadmete müügi kasvu ja nähakse impulssi nende toodete valmistamiseks Eestis. Loodetakse ka tööhõive suurenemist ettevõtetes, mis tegelevad hoonete soojustamisega või hoonete tehnosüsteemide rekonstrueerimisega - tööd saab ca 6000 töötajat 20 aastaks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing