- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitajate aktsiad pole enam ahvatlevad
Tallinna börsi hiljutisi arenguid vaadates
ei soovita siitkandi aktsiaid küll ostma tormata, kuna nagu ka tõus, on langus
börsil isetoituv protsess.
Seega ei kipuks ma veel Merko Ehituse ega Eesti Ehituse aktsiat ostma, pigem võiks oodata ja vaadata, kuniks suurem hinnasula börsil läbi saab.
Meie ehitusettevõtetel pole midagi viga, tunduvad mõistlikult majandatud. Kuid kohati on side aktsiate hinnaliikumise ja ettevõtte arengu vahel vaevumärgatav.
Erinevalt Eesti Ehitusest on Merko Ehituse aktsial pikk börsiajalugu. Fondiemissioonidega korrigeeritult maksis aktsia 22. juulil 1997 19,67 krooni. Aktsia hind jõudis enne 1997. aasta börsikrahhi kerkida 22 krooni lähistele. Aasta pärast maksis aktsia 13,5 krooni. Börsikrahhi järel kestis mõnda aega (oktoober 1998 - veebruari teine pool 1999) vaikne paigaltammumine, mil aktsia hinnaks oli 4,5-5,5 krooni. Sel ajal valitses börsil totaalne vaikelu. Ajakiri Investor Ettevõtja sai teha haruldase intervjuu Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annusega, kelle sõnul on ettevõtte pangakontodel olnud ajuti rohkem raha, kui oli kogu Merko Ehituse turuväärtus börsil. Jutt käib ilmselt samast ajast: Merko aktsia hinna/kasumi (ehk P/E) suhteks oli siis kõigest kolm.
Sealt aga sai alguse peadpööritav tõus. Tänavu 12. veebruaril maksis aktsia 383,34 krooni ning hinna/kasumi suhe oli 14,2. Seega hinnatakse nüüd igat kasumikrooni, mille ettevõte on jooksva 12 kuu avaldatud tulemuste põhjal teeninud, umbes kolm korda kõrgemalt, aktsiat aga suisa 84 korda kõrgemalt kui madalaimal tasemel. Seega - tasub osta, kui valitseb pessimism, mida meil aga vaatamata väiksele võbisemisele siiski veel märgata pole.
Kui börsil valitsevad langusmeeleolud kõrvale jätta, siis ega ka ehituses ja kinnisvaraäris pole olukord pilvitu. Ehitusfirmad hoiatasid juba mõnda aega tagasi, et ehitajate leidmine on Eestis ja Lätis seniste palkade juures problemaatiline, samuti on probleeme ehitusmaterjalide kättesaadavusega.
Ka tulude poolel on ohumärke. Ehitajad ja arendajad vaatasid pikemat aega pealt, kuidas spekulandid teenisid kortereid broneerides ja nendega hangeldades kopsaka vaheltkasu. Et raha mitte niisama võõrastele jätta, muutus ajapikku korterite müügipoliitika. Kui varem müüdi projekt juba suuresti enne kopa maasse löömist (broneeringute näol), siis katkematu kinnisvara hinnatõusu valguses otsustasid arendajad võtta suurema riski, ehitada hooned valmis ning alustada müüki võimalikus hilises ehitusfaasis - lootes nii pea kogu korteri järelturu lõpphinna pirukast endale saada. Ent kui müügil tekivad tõrked, on kulud tehtud, tulusid aga pole. Suurim oht on siin pankade laenupoliitika võimalik karmistumine, mis võib nõudlust vähendada.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele