Inga Kuusik vallutas tippe Kõrgõzstanis

Eredaimad mälestused jättis tubakatootja Imperial Tobacco Grupi Kesk-Aasia regiooni finantsdirektorina töötanud Ingale Kõrgõzstani vapustav loodus. Pealinn Biškek, kus Inga elas, asub maa põhjaosas, merepinnast vaid 700-800 meetri kõrgusel. Kohalikud nimetavad seda madalikuks, sest silmapiiri varjavad üle 4000 meetri kõrgused mäed. "Meie jaoks on see nii eksootiline ja ilus vaatepilt," õhkab eestlanna. "Mu moskvalannast sõbranna, kellega koos Kõrgõzstanis olime, ütleb, et ta siiamaani tõstab silmad ja otsib mägesid, sest nendega harjub nii ära."

Et Biškeki lähistel asub viis head mäesuusatamiskohta, oli Inga pidev suusataja ja ka niisama mägedes käija. "4000-5000 meetri kõrguseid mägesid nimetatakse seal küngasteks, nendes ei ronita, seal käiakse," selgitab ta. Kodust poole tunni tee kaugusel asus tall, kus Inga ratsutamas käis. "Nii kihvt, kappad seal mägedes! Vahepeal oli tunne, et olen eelmises elus kirgiis olnud. Tundus, et sobin hobuse selga nii hästi!" naerab naine.

Oma Kõrgõzstani elamist kirjeldades Inga kiidusõnu kokku ei hoia. Tema kasutada oli maja ilusa aia ning basseiniga. Olmemurede eest hoolitsesid koristaja, aednik ning autojuht-turvamees, kellega koos Inga väljaspool kodu ringi liikus. Maja ise oli üks paljudest diplomaatilise korpuse elamutest, mida ümbritseb kõrge müür ning millel on valve. Kirgiisid ise seevastu elasid kuni nõukogude võimu tulekuni oma traditsioonilistes elamutes - jurtades. Nüüd on enamiku elupaigaks ikka maja.

Turud on Kõrgõzstanis tõeliselt imposantsed ning sealse kaubanduse keskused. Biškeki lähistel asub üks Kesk-Aasia suurimaid hulgiturgusid. "Seal avaneb täiesti müstiline vaatepilt: sa näed ainult konteinereid. Ma ei tea, mitu ruutkilomeetrit neid on, igal juhul eksid ära," lubab Inga veidi šokeeritud häälega.

Turud ongi kohad, kus kirgiisid ajast aega endale enamiku vajalikku soetanud, ning see komme elab edasi. Poed on Kõrgõzstanis väikesed ning vähem populaarsed. Inga jäi turult süüa ostes hätta, sest tema eelistab poolvalmis tooteid. Kirgiisi turgudel müüakse aga tooraineid, millest tuleb ise toit otsast lõpuni valmis teha. Hinnad see-eest on eestlase jaoks ülisoodsad.

Turgudel müüakse ka läikivaid ja värvilisi riideid. "Ma paar asja ostsin, aga külla tulnud tütar oli väga pahane. Ütles, et lähen imelikuks ära, olengi juba kirgiis," naerab Inga südamest. Sestpeale lõpetas ta turult riiete ostmise, sest ega inimene ise ju aru saa, millal ta imelikuks läheb.

Pärast 2005. aasta tulbirevolutsiooni süvenesid Kõrgõzstanis rahvuslikud meeleolud. Nõukogude aja lõpust võimul olnud intellektuaaliks peetav president Askar Akajev sunniti põgenema. Võimule sai hoopis sõjakam lõunaklannist pärit Kurmanbek Bakijev.

Inga meenutab, et juba varem oli tema vene rahvusest sõbrannale öeldud, et vaata peeglisse (loe: sul pole pilusilmi!) ja valitud koondamiseks tema, aga pärast revolutsiooni läks suhtumine hullemaks. Just enne äratulekut keeldus üks maksukontrollidest Ingaga vene keeles rääkimast ning luges pärast pikka protsessimist eestlasele sõnu peale, et kui juba kolm aastat maal oldud, peaks kirgiisi keelt oskama. Lisaks tegi Inga peaaegu et surmapattu, pakkudes kirgiisile ramadaani ajal küpsiseid ja teed. Sel islamiusuliste pühal tohib süüa vaid pärast päikeseloojangut.

Kõrgõzstani minnes teadis Inga algusest peale, et ta on ajutine töötaja. Seal oli vähe eestlasi, toob Inga naljatamisi põhjuseks, miks võõrsil olek lõpuks ära tüütas. Tegelikult olid pikka aega ainsad eestlased Inga ja tema poeg Anton ning tehases tervitas teda Eesti juurtega noormees. Kunagi on sealkandis olnud Eesti küla.

Tõsisem probleem oli aga selles, et Anton hakkas eesti keelt ära unustama. "Kui ta pärast revolutsiooni pool aastat Eestis koolis käis, siis tulid jutud tema tunnis vastamistest. Näiteks, et aine muutub solidiks, mitte tahkeks, sest tema ei teadnud sõna "tahke"," kirjeldab Inga. Just sellel põhjusel loobus ta ka teistest tööpakkumistest, mis oleks eeldanud välismaal elamist.

Eestlanna sõnul tunneb võõrsil olles alati, et oled väljastpoolt tulija, ning see koormab. Liiga palju on teistmoodi. Jäämise mõtet võib kaaluda siis, kui armastatud inimene seal maal ees ootab. "Ma olin väga-väga armunud ühte Vene alpinisti, aga see jõudis nii lühikest aega kesta, sest ta läks K2 otsa ja jäigi sinna," räägib Inga. K2 on kõrguselt maailma teine mägi ja seda kutsutakse tapjamäeks. Nii on Inga mälestused Kõrgõzstanist magusvalusad.

Fotod: Maris Ojasuu, erakogu

Autor: Heli Talinurm