Paigaldajasõbralik võrkaed talub hästi tuult

"Eritletakse punutisvõrku ja keevisvõrku. Mõlemad on tehtud tavaliselt 2,5 mm jämedast traadist, mis on tsingitud või lisaks ka PVCga kaetud," selgitab ehitusmaterjalipoe Ehitus Service osakonnajuhataja Merje Paeorg. Tsingitud ja PVCga kaetud võrkaed peab põhjamaistes oludes hästi vastu.

Erinevalt teistest piiretest ei nõua võrkaed massiivset vundamenti. Piisab vaid betoonpostikestest või metallvaiadest. Liiatigi on võrkaial üliväike tuuletakistus. Samas ei paku teistest aedadest odavam võrkaed eraldatust.

Paeorgi sõnul on kallima keevisvõrgu paigaldus punutisvõrgust lihtsam. Lisaks punutisvõrgule omasele tihti tüütuseni sõlme minekule ei vaja keevisvõrk paigaldusel eraldi pingutustraate.

Aiaekspert OÜ müügijuht Martin Leibur soovitab võrkaedu paigaldades arvestada piki aeda kulgevate tõmbejõududega. Seetõttu peaks iga kahekümne viie meetri tagant panna aiapostidele kaldtoed. Samuti ei saa võrgu paigaldades unustada ka pinnareljeefi, muidu hakkab aed lainetama.

Leiburi seletusel pingutatakse keevisvõrku spetsiaalsete kammidega, et võrgusilmasid mitte välja venitada. Erinevalt punutisvõrgust võib jäik keevisvõrk üle pingutades puruneda.

Aiapostid soovitab Paeorg valida aiast veidi kõrgemad. Poste on saadaval nii liigutatavate kui ka liikumatute võrgukinnitustega.

"Liikumatu võrgukinnitus eeldab suuri kogemusi," osutab Leibur võrgu kinnititesse rihtimise raskustele.

Võrkaia postegi saab paigaldada mitut moodi. Ühe moodusena saab postid valada otsapidi maasisesesse betoonpatja või hoopiski aiavundamendimüüri. Palju kiirem võimalus on kasutada 0,75 meetri pikkusi alumiiniumist jalavaiasid.

Kui betoonpatjade puhul piisab betooni torgatud posti loodimisest, siis vaiavariant eeldab vaia loodimist juba seda maasse rammides. Alles siis saab posti suruda looditud ja maasserammitud vaia sisse. Teisalt peab Leibur betoonpatju ikkagi vaiadest usaldusväärsemateks.