- OMX Baltic0,29%317,97
- OMX Riga−0,33%956,41
- OMX Tallinn0,44%2 204,22
- OMX Vilnius0,05%1 505,59
- S&P 5000,51%7 743,41
- DOW 300,93%51 828,62
- Nasdaq 0,48%27 068,72
- FTSE 1000,14%10 695,25
- Nikkei 225−0,13%66 279,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,1
- OMX Baltic0,29%317,97
- OMX Riga−0,33%956,41
- OMX Tallinn0,44%2 204,22
- OMX Vilnius0,05%1 505,59
- S&P 5000,51%7 743,41
- DOW 300,93%51 828,62
- Nasdaq 0,48%27 068,72
- FTSE 1000,14%10 695,25
- Nikkei 225−0,13%66 279,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehisnina nuhib haiguste lõhnu
Ameerika teadlased lõid nanotehnoloogial
põhineva nina, mille abil saab kehavedelikest otsida erinevate haiguste
lõhnu.
Erinevate katetega kulla üliväikesed nano-osakesed suudavad avastada kehavalke samal moel, kui inimese nina eristab lõhnu, kirjutas New Scientist.
"Inimese ninas on erinevaid retseptoreid, mis kõik reageerivad ühenditele veidi erineval moel," ütles Massachusettsi ülikooli teadlane Vince Rotello. "Iga lõhna jaoks pole eraldi retseptorit, vaid nina reageerib retseptoritelt saadud terviksignaalile."
Massachusettsi ülikooli ning Georgia tehnoloogiainstituudi teadlaste koostöös loodud seade kasutab sama põhimõtet valkude avastamisel.
Kunstninasid, mis suudavad avastada molekule, on loodud varemgi, kuid seekordne suudab toime tulla ka suuremate ning keerukamate molekulidega.
Uues nano-ninas on kuus retseptorit. Kõik need sisaldavad kulla erineva kattega miniosakesi (mõõduga 2 nanomeetrit) sisaldavaid lahuseid. Kõik katted sisaldavad lämmastikuaatomitest tehtud erinevad orgaanilisi molekule.
Valgud satuvad kõigile retseptoritele, kuid liituvad mõnedega neist paremini. Teadlased uurisid neid liitumisi, kasutades helendavaid signaalmolekule, mis liituvad nano-osakestega, kuid valk tõrjub need välja.
Mida rohkem väljatõrjumisi, seda enam valgust see toodab. Valgussignaalide tugevust analüüsib arvuti.
Rotello törühm tegi 56 pimetesti juhuslike valkudega, näitamaks seaduspära, et retseptorite poolt antud signaalide abil on võimalik valke eristada. Katsete tõepärasuseks osutus 96 protsenti.
Rotello arvab, et seadmest võiks olla abi haiguste avastamisel - selle asemel, et otsida mingit kindlat haigusemarkerit, märkaks nano-nina, et kehavedelikes on valkude tasakaal paigast ära.
"Meie eesmärk on, et nina annaks märku: "Ma haistan midagi.", ütles ta.
Esimesed katsetused, kus kasutati tervete ja haigete katseloomade vereplasmat, andsid lootust.
Hetkel kuum
"Suudame leida muutusi vereseerumis ning töötame selle kallal, et see eristumisvõime oleks statistiliselt veenev," ütles Rotello. "Seejärel saame uurida, millised lõhnad osutavad kindlale vähile või mõnele teisele haigusele."
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Hetkel kuum
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele