Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õigesti valitud spordijalats teeb liikumise mõnusaks

    "Hea spordijalats on mugav, kerge, toetab jalavõlvi, ei blokeeri loomupäraseid liigutusi ja võimaldab mugavalt ala harrastada," selgitab Asicsi tooteid maale toova Patrol OY juhataja Aivo Liiv. Nii ongi spordijalatsi olulisemad omadused löögi summutamine, stabiilsus, mugavus ja hingavus.
    Kui eesmärgid on jalatsitel ühesugused, siis alade lõikes on jalavarjud siiski erinevad. Põhjus alade erinev iseloom ja liikumise dünaamika. Kui jooksmine kulgeb distantsil sirgjooneliselt, siis korvpallis peab lisaks jooksuomadustele tulema jalats toime ka suvaliste nurkade alt maandumistega ning pakkuma head tuge kiirenduseks, seda kõike jalgu säästes - sellest ka paksem tald, väga vastupidavad pealsed ning külgtoestuseks kõrgemad servad. Jalgpalliputsad aga võimaldavad kiiret reageerimist, pöördeid ning peavad täpset lööki võimaldama - sellest ka madal ja kompaktne vorm.
    "Kui inimene valib mingi harrastuse, on jalanõu küll viimane asi, millelt kokku hoida, see on enda kuritarvitamine," selgitab Adidas Baltics SIA Eesti filiaali tooteekspert Art Oppi.
    Lisaks aladele erinevad ka inimese jalad, Liiva sõnul on ca ¾ jalgadest probleemsed - kas üle- või alapronatsioonis. Esimene tähendab, et hüppeliiges vajub liikudes liigselt sissepoole, teine aga, et jala loomulik nn amortisatsioon ei tööta ja põrutus jalale on suur. Et neid vaevusi leevendada ja ka aastakümnete pärast terve olla, ongi vastavalt jalale ja alale oma spordijalatseid tarvis.
    "Kui ei ole jala eripära ning ala eripärasid arvestava hea jalatsiga trenni teinud, on pool mõnu kadunud," selgitab Liiv.
    Nii muutuvadki alade ja jalgade spetsiifikat arvestades ka spordijalatsite letid poes üha kirjumaks ning kaubamärgirohkemaks. Pelgalt peale vaadates erinevad tootjad peamiselt välimuse poolest - kes panustab disaini ja silmapaistvusse vähem (näiteks Asics), kes rohkem (näiteks Nike või Adidas). Vahe tuleb sisse ka alade kaupa - näiteks jooksus, eriti pikamaajooksus paistab maailmas silma Asics, samas jalgpallis domineerivad Adidas ja Nike.
    Ehkki alade kaupa on mingid liidrid tekkinud, universaalselt ja kõikidele jalgadele sobivat spordijalatsitootjat olemas siiski pole. "Spordijalatsite eesmärgid on tootjatel samad, aga kellele sobivad ühe brändi jalatsid, kellele teise, on juba maitseasi," selgitab Sportlandi kesklinna kaupluse juhataja Andres Krjukov.
    Kui mitme alaga tegeleda, siis on parim võimalus hankida igaks alaks eraldi jalatsid. "Spordialade liigutused on niivõrd spetsiifilised, et konkreetseks alaks mittemõeldud jalats laguneb kiiremini ega ole kindlasti nii mugav," lisab Krjukov. Kuna spetsiaalne jalats on konstrueeritud vaid vastava ala liigutusi silmas pidades, on see ka konkreetset ala harrastades kõige mugavam, selgitab Krjukov.
    Kui eelarve siiski ei võimalda mitut paari hankida, soovitab Liiv valida see, mille ala enim harrastatakse. Samuti tuleb kasuks teha läbi jalatest, mida pakuvad tootjad nii oma esinduspoodides kui ka tervisejooksuüritustel. Seal saab teada oma jala omapära, mis tüüpi jalg inimesel on ning millist sussi see vajab. "Kui inimene jalatesti tulemusel omale jalatsi valib, teeb ta oma elu mõnusamaks ja turvalisemaks," selgitab Liiv.
    Sobiva numbri leidmiseks suuruseid tähele panna ei tasu, sest tootjati need veidi lahknevad. Pigem proovida mõlema jala sussi jalga ning valida see mudel, mis kohe istub. Kindlasti ei soovita Krjukov osta jalatsit, mis ei sobi või hõõrub, lootuses, et see sportides paika vajub või kulub.
    Hea löögisummutuse ja jäikusega jalatsi saab Liiva sõnul alates 1500 kroonist. "Mida kallim jalats, seda rohkem tehnoloogilisi ja materjaliuuendusi see sisaldab. Samuti on ta vastupidavam," lisab Liiv. Samas müüakse näiteks eelmise hooaja mudeleid ka alla 1000kroonise hinnaga.
    Joostes saavad jalad ligikaudu kolmekordse keharaskuse koormuse, selle summutamiseks on jooksujalatsid hästi pehmendatud.
    Esimene valik teha selle vahel, kas joostakse maastikul või maanteel. Maanteele mõeldud jalatsiga metsas lipates jääb pool rõõmu saamata, sest nendega on pinnasetunnetus halvem, samuti võib alustalla muster jääda libedaks. Maastikujalatsi pealsed on aga vastupidavamad kui asfaldijooksuks mõelduil ja peavad okstesse takerdudes paremini vastu kui maanteejooksujalatsid. Samuti on nende tald agressiivsema mustriga, osal talvemudelitel on ka väikesed naelad all. Eraldi toodetakse ka näiteks sisejooksulindil jooksmiseks jalatseid, millel on välisjalatsist enam õhutusavasid, näiteks ka talla all. Teine oluline valikukriteerium on toestus: kas jooksja jalg vajab lisatoestust või mitte. Kolmas samm on pehmenduste valimine: kas jalg kannatab hästi või halvasti põrutusi. Neljas nüanss on õhutus: kas jooksja jookseb vaid ilusa ilmaga või siis, kui on aeg, ilmast hoolimata.
    Tehnoloogiliselt sarnane jooksujalatsiga. Erineb selle poolest, et sisaldab vähem tehnoloogiat - pehmendused on lihtsamad, kasutatud materjalid on vähem hingavad, sest jalg higistab vähem, ning tihti veekindlad, et sobiksid näiteks metsa või poristesse tingimustesse.
    Kõndides liigub jalg ja raskus erinevalt jooksust jalale otse, esimesena puutub maad jalakand ning sealt edasi ülejäänud jalg. Nii on käimisjalatsi liist jooksujalatsist sirgem, kannapadi tallal suurem ning langeb väiksema nurga alt.
    Maailma populaarseim ala, ent nõuab ühte spetsiifilisemat jalatsit. Kui tegemist on kvaliteetmuruga, sobib kuue kuni kaheksa korgiga jalats, kui aga veidi kehvema muruga, peaks paremaks haakumiseks korke olema rohkem. Eraldi, madalate korkidega jalgpallijalatsid on ka kunstmurul ja kruusal mängimiseks ning korkideta mudelid saalijalgpalliks.
    Kui mängimist on eri pindadel, võib proovida näiteks Adidase lahendust, kus ühe mudeliga saab kaasa vahetatavad korgid. Samuti lubab Nike oma kunstmurujalatsiga sisesaalis mängida.
    Et enamasti mängitakse jalgpalli looduslikul pinnal, neutraliseerib muru lööki, mida jalad saavad. Seetõttu eraldi pehmendusi jalatsisse ei panda, küll on olemas pehmendustega erimudeleid. Et looduslik pehmendus töötaks, peavad jalgpallijalatsi tallas olevad korgid olema mängides pinnase sees, mitte pinnase peal.
    Kes soovivad võimalikult jala kuju võtvat jalatsit - ostavad nahast mudeli, teevad selle märjaks ja panevad jalga ning jalats vormub jala järgi. Naha miinusena nõuab see pidevat hooldamist. Hooldevabad jalatsid on sünteetilisest materjalist, neid peab vaid puhta ja kuivana hoidma.
    Korvpallis võib hetkeliselt kuni kaheksakordne kehakaal jalgadele suruda, samuti on palju koormusi horisontaalsuunas nagu jooksuski. Nii kasutataksegi palju samasuguseid pehmendustehnoloogiaid nagu jooksujalatsitel.
    Pealsed on enamasti sünteetilisest või päris nahast, tekstiili kasutatakse üsna vähe, sest jalats peab olema hästi ka külgsuunas toestatud, sest tegemist on üsna võitlusliku alaga - palju on hüppeid ning kontakte teiste mängijatega.
    Jalatsi kõrguse valik sõltub mängija positsioonist - näiteks, kes on liikuvamad, kasutavad madalamaid mudeleid. Samas kõrge jalats aitab hüppeliigest paremini fikseerida, mis on oluline näiteks eelnevate vigastuste korral.
    Universaaljalats ei ole spetsialiseerunud ühelegi konkreetsele alale, kuid võimaldab harrastada erinevaid. Kasutatakse jooksujalatsina, aga jalatsimüüjad seda teha ei soovita, sest jalatsi ehitus ja alustalla materjal erineb jooksujalatsist.
    Jooksujalatsist erinevalt on selle pöiaosa tugevamalt toestatud, sest kasutatakse ka sellistel aladel, kus on palju mitmesuunalist liikumist ehk jalg vajab tuge ka küljesuunas.
    Sobib kergejõustikuks, jõusaali, koolis kehalise kasvatuse tundidesse, ebaregulaarseteks pallimängudeks ja üldfüüsilistele aladele. Ei sobi kestvusalade harjutamiseks.
    Jalatsi kanna- ja päkaosa võiks olla pehmendatud, sest enamikku üldtreeningualasid harrastatakse kõval pinnasel.
    Aeroobika on muutunud stiilirohkeks, lisaks nn traditsioonilisele aeroobikale on olemas näiteks bodypump, kick-aeroobika, spinning jne. Nii määrabki stiil, millist tüüpi jalatsit vaja - kas sääreosa peab olema kõrge või madal, kas päkaosa peab läbi painduma või mitte. Näiteks spinning'uks mõeldud jalatsitel ei paindu päkaosa üldse, tantsuliste tundide omad painduvad aga eriti.
    Liikumine on aeroobikas mitmesuunaline: peaks vaatama, et pealt oleks jalats külgsuunas toestatud, seda jällegi jooksujalats ei paku. Pöiaosas võiks olla pehmendus, sest palju astutakse pöidade peal. Kui trenn on intensiivne, võiks jalats olla hingavam.
    Allikas: Aivo Liiv, Art Oppi, Andres Krjukov
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.