Õigesti valitud spordijalats teeb liikumise mõnusaks

"Hea spordijalats on mugav, kerge, toetab jalavõlvi, ei blokeeri loomupäraseid liigutusi ja võimaldab mugavalt ala harrastada," selgitab Asicsi tooteid maale toova Patrol OY juhataja Aivo Liiv. Nii ongi spordijalatsi olulisemad omadused löögi summutamine, stabiilsus, mugavus ja hingavus.

Kui eesmärgid on jalatsitel ühesugused, siis alade lõikes on jalavarjud siiski erinevad. Põhjus alade erinev iseloom ja liikumise dünaamika. Kui jooksmine kulgeb distantsil sirgjooneliselt, siis korvpallis peab lisaks jooksuomadustele tulema jalats toime ka suvaliste nurkade alt maandumistega ning pakkuma head tuge kiirenduseks, seda kõike jalgu säästes - sellest ka paksem tald, väga vastupidavad pealsed ning külgtoestuseks kõrgemad servad. Jalgpalliputsad aga võimaldavad kiiret reageerimist, pöördeid ning peavad täpset lööki võimaldama - sellest ka madal ja kompaktne vorm.

"Kui inimene valib mingi harrastuse, on jalanõu küll viimane asi, millelt kokku hoida, see on enda kuritarvitamine," selgitab Adidas Baltics SIA Eesti filiaali tooteekspert Art Oppi.

Joostes saavad jalad ligikaudu kolmekordse keharaskuse koormuse, selle summutamiseks on jooksujalatsid hästi pehmendatud.

Esimene valik teha selle vahel, kas joostakse maastikul või maanteel. Maanteele mõeldud jalatsiga metsas lipates jääb pool rõõmu saamata, sest nendega on pinnasetunnetus halvem, samuti võib alustalla muster jääda libedaks. Maastikujalatsi pealsed on aga vastupidavamad kui asfaldijooksuks mõelduil ja peavad okstesse takerdudes paremini vastu kui maanteejooksujalatsid. Samuti on nende tald agressiivsema mustriga, osal talvemudelitel on ka väikesed naelad all. Eraldi toodetakse ka näiteks sisejooksulindil jooksmiseks jalatseid, millel on välisjalatsist enam õhutusavasid, näiteks ka talla all. Teine oluline valikukriteerium on toestus: kas jooksja jalg vajab lisatoestust või mitte. Kolmas samm on pehmenduste valimine: kas jalg kannatab hästi või halvasti põrutusi. Neljas nüanss on õhutus: kas jooksja jookseb vaid ilusa ilmaga või siis, kui on aeg, ilmast hoolimata.

Tehnoloogiliselt sarnane jooksujalatsiga. Erineb selle poolest, et sisaldab vähem tehnoloogiat - pehmendused on lihtsamad, kasutatud materjalid on vähem hingavad, sest jalg higistab vähem, ning tihti veekindlad, et sobiksid näiteks metsa või poristesse tingimustesse.

Kõndides liigub jalg ja raskus erinevalt jooksust jalale otse, esimesena puutub maad jalakand ning sealt edasi ülejäänud jalg. Nii on käimisjalatsi liist jooksujalatsist sirgem, kannapadi tallal suurem ning langeb väiksema nurga alt.

Maailma populaarseim ala, ent nõuab ühte spetsiifilisemat jalatsit. Kui tegemist on kvaliteetmuruga, sobib kuue kuni kaheksa korgiga jalats, kui aga veidi kehvema muruga, peaks paremaks haakumiseks korke olema rohkem. Eraldi, madalate korkidega jalgpallijalatsid on ka kunstmurul ja kruusal mängimiseks ning korkideta mudelid saalijalgpalliks.

Kui mängimist on eri pindadel, võib proovida näiteks Adidase lahendust, kus ühe mudeliga saab kaasa vahetatavad korgid. Samuti lubab Nike oma kunstmurujalatsiga sisesaalis mängida.

Et enamasti mängitakse jalgpalli looduslikul pinnal, neutraliseerib muru lööki, mida jalad saavad. Seetõttu eraldi pehmendusi jalatsisse ei panda, küll on olemas pehmendustega erimudeleid. Et looduslik pehmendus töötaks, peavad jalgpallijalatsi tallas olevad korgid olema mängides pinnase sees, mitte pinnase peal.

Kes soovivad võimalikult jala kuju võtvat jalatsit - ostavad nahast mudeli, teevad selle märjaks ja panevad jalga ning jalats vormub jala järgi. Naha miinusena nõuab see pidevat hooldamist. Hooldevabad jalatsid on sünteetilisest materjalist, neid peab vaid puhta ja kuivana hoidma.

Korvpallis võib hetkeliselt kuni kaheksakordne kehakaal jalgadele suruda, samuti on palju koormusi horisontaalsuunas nagu jooksuski. Nii kasutataksegi palju samasuguseid pehmendustehnoloogiaid nagu jooksujalatsitel.

Pealsed on enamasti sünteetilisest või päris nahast, tekstiili kasutatakse üsna vähe, sest jalats peab olema hästi ka külgsuunas toestatud, sest tegemist on üsna võitlusliku alaga - palju on hüppeid ning kontakte teiste mängijatega.

Jalatsi kõrguse valik sõltub mängija positsioonist - näiteks, kes on liikuvamad, kasutavad madalamaid mudeleid. Samas kõrge jalats aitab hüppeliigest paremini fikseerida, mis on oluline näiteks eelnevate vigastuste korral.

Universaaljalats ei ole spetsialiseerunud ühelegi konkreetsele alale, kuid võimaldab harrastada erinevaid. Kasutatakse jooksujalatsina, aga jalatsimüüjad seda teha ei soovita, sest jalatsi ehitus ja alustalla materjal erineb jooksujalatsist.

Jooksujalatsist erinevalt on selle pöiaosa tugevamalt toestatud, sest kasutatakse ka sellistel aladel, kus on palju mitmesuunalist liikumist ehk jalg vajab tuge ka küljesuunas.

Sobib kergejõustikuks, jõusaali, koolis kehalise kasvatuse tundidesse, ebaregulaarseteks pallimängudeks ja üldfüüsilistele aladele. Ei sobi kestvusalade harjutamiseks.

Jalatsi kanna- ja päkaosa võiks olla pehmendatud, sest enamikku üldtreeningualasid harrastatakse kõval pinnasel.

Aeroobika on muutunud stiilirohkeks, lisaks nn traditsioonilisele aeroobikale on olemas näiteks bodypump, kick-aeroobika, spinning jne. Nii määrabki stiil, millist tüüpi jalatsit vaja - kas sääreosa peab olema kõrge või madal, kas päkaosa peab läbi painduma või mitte. Näiteks spinning'uks mõeldud jalatsitel ei paindu päkaosa üldse, tantsuliste tundide omad painduvad aga eriti.

Liikumine on aeroobikas mitmesuunaline: peaks vaatama, et pealt oleks jalats külgsuunas toestatud, seda jällegi jooksujalats ei paku. Pöiaosas võiks olla pehmendus, sest palju astutakse pöidade peal. Kui trenn on intensiivne, võiks jalats olla hingavam.

Allikas: Aivo Liiv, Art Oppi, Andres Krjukov