• Jaga lugu:

    Kaks korda odavamad päikesepatareid

    Päikesepatareide laiemat levikut on siiani takistanud nende kõrge hind. Uus tehnoloogia aga võimaldab loodussõbralike energiatootjaid valmistada poole odavamalt.

    Katusele paigaldatava patarei odavus seisneb süsteemis, mis võimaldab päikesevalguse kontsentreerimist ja seega hoiab kokku fotoelemendi kuluka materjali arvelt. Selliseid patareisid loodetakse turustama hakata veel selle aasta sees, vahendas Technology Review. Uue tehnoloogia töötas välja Brad Hinesi juhitav ettevõte Soliant Energy.
    Päikesevalgust koondatakse väiksele alale peeglite või läätsede abil. Nii kulub päikesepatarei valmistamiseks vähem kallist fotoelemendi materjali. See tundub nii loogiline - miks sellised patareid pole siis laialt levinud? Neid tõepoolest kasutatakse, kuid läätsedest ja peeglitest koosnevad rasked süsteemid on siiani töös vaid suurtes päikeseenergiajaamades, kus patareid on paigutatud postide otsa, et neid saaks keerata päeva kulgedes päikesele järgi. Tavapärased lapikud päikesepatareid on eramajapidamistesse lihtsamini paigaldatavad, kuna nad on väiksemad, mahuvad katustele, kus enamikul kasutajatest on nende jaoks ruumi, ning pole mõjutatud tuulte poolt.
    Soliant on loonud päikesekoondaja, mis püüab valgust kogu päeva, kuid on kergem ning ei pea asuma postide otsas. Nelinurksesse raami sobituv süsteem paigutatakse katustele samade vahenditega nagu tavalised lapikud päikesepatareid. Uus seade maksab aga kaks korda vähem. 2010. aastaks loodetakse valmis saada praegustest patareidest neli korda odavam süsteem, mis koondab paremini valgust ja kasutab paremat fotoelementi, väitis Hines.
    Solianti kompaktne süsteem kasutab nii läätsi kui peegleid. Iga moodul koosneb reast alumiiniumkastikestest. Need kastikesed asuvad nelinurkse raami sees ning võivad pöörduda vastavalt päikese liikumisele. Pealt on kastikesed suletud akrüülkaanega. Iga kasti põhjas on ränist fotooelemendiriba. Kui valgus siseneb, peegeldatakse osa sellest kasti pindadelt räniribale, ülejäänud osa aga koondatakse akrüülkaane sisse paigutatud läätse abil samuti fotoelemendile.
    Ka sellisel süsteemil on omad puudused. Kuna kastikesed paiknevad tihedalt koos, kipuvad nad päeva jooksul üksteist osaliselt varjutama, vähendades nii energia kogusaagist. Samuti on kastikesed võimelised liikuma vaid küljelt küljele, mistõttu nad ei saa täpselt järgida kogu Päikese teekonda. Need puudused loodetakse kõrvaldada järgmise põlvkonna patareides.
    Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.