David Banister, Oxfordi keskkonnakeskuse transpordiuuringute professor ning üks raporti autoreid ütles: "Kodus töötamine ahvatleb paljusid. 65 protsenti inimesi sooviks seda teha, oleks see vaid võimalik."
Kodustöötamise poolt- ja vastuargumente käsitlev uuring leiab näiteks, et sõitudele tehtavate kulutuste ärajäämisest 80 protsenti söövad lisakulud, mis kaasnevad sellega, et kodusid töö ajal valgustada ja kütta.
Raporti rahastajad oli firmad BT Conferencing (pakub seadmeid nii audio - kui videokonverentsideks) and Giritech, Taani firma, mis tegeleb kaugtöötajaile mõeldud turvasüsteemidega.
Firma BT Conferencing juht Aaron McCormack ütles, et raportist ilmneb vajadus teistmoodi mõelda: "Inimesed peavad innovaatilisemalt mõtlema, ka sellest, kuidas kasutada tehnoloogiat oma äri efektiivsemaks muutmiseks."
Kuid kodustöötamise kasutegurid tekitavad endiselt kahtlusi. Nii väidetakse, et kodus töötamisest veelgi odavam on tellida osa tööst odavatest riikidest, näiteks Indiast. Samuti on küsimusi, kas kodus töötamisega ei kaasne keskkonnale omakorda lisakoormaid.
"Mida rohkem inimesi teeb tööd kodus, seda rohkem on vaja arvuteid," ütles vanade seadmete taaskasutamisega tegeleva firma Lifecycle Services esindaja Jon Godfrey. Võimsad arvutid nõuavad rohkem elektrit. "Kui varem oli arvuti võimsus 250 vatti, siis nüüd on see kasvanud 500 vatini. Serverid ja ruuterid peavad olema püsivalt sisse lülitatud.."
Giritechi esindaja Aamir Butti sõnul oli uuring mõeldud just selleks, et need küsimused üles kerkiksid. "Eesmärk oli teada saada, milliseid probleeme põhjustab tehnoloogia keskkonnale ning panna inimesed lahendusi otsima."
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.