• OMX Baltic0,1%316,94
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,01%2 201,59
  • OMX Vilnius0,52%1 491,98
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,28%10 688,16
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,1%316,94
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,01%2 201,59
  • OMX Vilnius0,52%1 491,98
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,28%10 688,16
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
Aprilli alguses saatis Ukraina president parlamendi laiali põhjendusega, et ta poliitiline pearivaal peaminister Viktor Janukovitš püüab parlamendisaadikuid oma leeri meelitades presidendivõimu õõnestada. Nüüd süüdistas Janukovitš omakorda Juštšenkot, et too valmistub riigis jõuga võimu võtma. Investeerimispank Goldman Sachs aga saatis Ukrainas äritegevust kaaluvatele investoritele laiali värske hoiatuse, et olukord on endiselt väga heitlik ja vägivaldse lahenduse riskid kasvavad.
Ukraina kahe Viktori - president Viktor Juštšenko ja peaminister Viktor Janukovitši rivaalitsemine jõudis sel nädalal taas uude madalseisu. Nüüd olid sündmustesse kaasatud juba mundris mehed, ehkki mõlemad kinnitasid jätkuvalt, et tahavad kriisi lahendamisel jõu kasutamist vältida. Pühapäeva hommikul suudeti pärast pikki vaevalisi läbirääkimisi lõpuks siiski kokku leppida ennetähtaegsete parlamendivalimiste kuupäev - 30. september.
Kriis eskaleerus pärast seda, kui Ukraina siseministeeriumi üksused hõivasid neljapäeval prokuratuuri, et toetada peaprokuröri, kelle Juštšenko oli ametist tagandanud. President teatas seepeale, et allutab ka siseväed oma otsekontrollile lisaks armeele, mis allub presidendile lojaalsele kaitseministrile. Juštšenko tõi põhjuseks riigi julgeolekuhuvid ning vajaduse ära hoida, et poliitilised jõud ehk siis Janukovitši poole hoidev siseminister sisevägesid poliitilistes huvides kasutab. Peaminister Janukovitši snul pole alust ei prokuröri tagandamisel, kelle süüks oli see, et ta ametisse astudes ei loobunud oma kohast parlamendis, kui presidendi otsusel siseväed oma kontrollile allutada. Ka siseminister Vassõl Tšuško teatas, et jätkab ise oma üksuste juhtimist. Prokurör samas väidab, et pigem tingis tagandamise see, et ta ei täitnud presidendi tahtmist.
Kahe Viktori rivaalitsemine kestab juba vähemalt 2004. aastast, kui oranž revolutsioon ühe võimult ja teise võimule viis. 2006. aasta üldvalimistel sai Viktor Janukovitš revanši, saades oma Regioonide parteile valijatelt suurima toetuse ning pika vägikaikaveo järel president Juštšenkoga valitsuse juhiks. Sealt edasi hakkas ta aga presidendi parteist ja endisest nn oranžist leerist parlamendisaadikuid üle meelitama, mis oleks võinud ühel hetkel viia sellise ülekaaluni, mis presidendile enam vetoõigust ei jäta. Et seda ei juhtuks, saatis Juštšenko parlamendi aprillis laiali. Sealt edasi on käinud vägikaikavedu selle üle, kas presidendi otsus oli konstitutsiooniga kooskõlas ning kas ja millal peaksid toimuma valimised. Poliitiliselt kallutatud konstitutsioonikohus ei suutnud asjasse mingit lahendust tuua.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele