Nädala nägu: Viktorite vastasseis

Ukraina kahe Viktori - president Viktor Juštšenko ja peaminister Viktor Janukovitši rivaalitsemine jõudis sel nädalal taas uude madalseisu. Nüüd olid sündmustesse kaasatud juba mundris mehed, ehkki mõlemad kinnitasid jätkuvalt, et tahavad kriisi lahendamisel jõu kasutamist vältida. Pühapäeva hommikul suudeti pärast pikki vaevalisi läbirääkimisi lõpuks siiski kokku leppida ennetähtaegsete parlamendivalimiste kuupäev - 30. september.

Kriis eskaleerus pärast seda, kui Ukraina siseministeeriumi üksused hõivasid neljapäeval prokuratuuri, et toetada peaprokuröri, kelle Juštšenko oli ametist tagandanud. President teatas seepeale, et allutab ka siseväed oma otsekontrollile lisaks armeele, mis allub presidendile lojaalsele kaitseministrile. Juštšenko tõi põhjuseks riigi julgeolekuhuvid ning vajaduse ära hoida, et poliitilised jõud ehk siis Janukovitši poole hoidev siseminister sisevägesid poliitilistes huvides kasutab. Peaminister Janukovitši snul pole alust ei prokuröri tagandamisel, kelle süüks oli see, et ta ametisse astudes ei loobunud oma kohast parlamendis, kui presidendi otsusel siseväed oma kontrollile allutada. Ka siseminister Vassõl Tšuško teatas, et jätkab ise oma üksuste juhtimist. Prokurör samas väidab, et pigem tingis tagandamise see, et ta ei täitnud presidendi tahtmist.

Kahe Viktori rivaalitsemine kestab juba vähemalt 2004. aastast, kui oranž revolutsioon ühe võimult ja teise võimule viis. 2006. aasta üldvalimistel sai Viktor Janukovitš revanši, saades oma Regioonide parteile valijatelt suurima toetuse ning pika vägikaikaveo järel president Juštšenkoga valitsuse juhiks. Sealt edasi hakkas ta aga presidendi parteist ja endisest nn oranžist leerist parlamendisaadikuid üle meelitama, mis oleks võinud ühel hetkel viia sellise ülekaaluni, mis presidendile enam vetoõigust ei jäta. Et seda ei juhtuks, saatis Juštšenko parlamendi aprillis laiali. Sealt edasi on käinud vägikaikavedu selle üle, kas presidendi otsus oli konstitutsiooniga kooskõlas ning kas ja millal peaksid toimuma valimised. Poliitiliselt kallutatud konstitutsioonikohus ei suutnud asjasse mingit lahendust tuua.

Ukraina majandus on selles poliitilises patiseisus seni hästi vastu pannud. Esimeses kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang aasta arvestuses 7,9%, inflatsioon oli 1,3% ja aprillis lausa null. Välisinvesteeringute vähenemist on tõlgendatud pigem realiseerimata jäänud erastamisplaanide kui poliitiliste pingetega. Euroopa Liiduga on jätkunud mitteametlikud kõnelused vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Agentuuri Bloomberg andmeil sundis aga just Janukovitšit toetavate oligarhide mure oma investeeringute pärast peaministrit värskes vastasseisus kompromissile minema. Ärimehed olid mures, et kestev ebastabiilsus majandusele ning nende ärihuvidele kahjuks tuleb.

Sedakorda sai teravnenud kriis lahenduse, kuid Ukraina on endiselt lõhestunud ja kindla suunata. Riigi idapoolsed alad ning peaminister Viktor Janukovitš toetavad häid suhteid Venemaaga ja näevad ühinemist lääne organisatsioonidega alles pikemas perspektiivis. Sel nädalal valiti Janukovitš SRÜ riikide peaministrite kohtumisel ühenduse esimeheks. Juštšenko seevastu koos riigi lääne- ja keskosaga on rõhutanud vajadust tihendada koostööd esmalt lääneriikidega.

Nüüd tahab Ukraina president uusi valimisi, lootes 2004. a revolutsioonist nime saanud oranžid jõud uuesti koondada. Tema populaarsus pole aga enam see, mis see oli vahetult revolutsioonipäevade järel. Nii on üsna tõenäoline, et Janukovitši Regioonide partei saab erakorralistel parlamendivalimistel taas suurima toetuse ning tulemuseks on ikka lõhenenud parlament. Ja patiseis jätkub.