Riigikogulasi ootab võimas palgatõus

Uue eelnõu järgi pole Riigikogu liikmetel vaja enam tülikate tšekkide kogumise ja põhjendamisega vaeva näha ning sellele aega kulutada, kuna edaspidi hakatakse neile tööga seotud kulutuste eest hüvitist maksma otse pangakontole. Hüvitise suurus ei sõltu siis enam tõendatud kulutustest, vaid kõik saavad kätte võrdse summa - 30 protsenti ametipalgast. Maksuvabalt.

Kehtiva seaduse kohaselt on Riigikogu tavaliikme palk neli Eesti keskmist palka, mis praegu teeb summaks 40 848 krooni kuus. Uus seadus toob sellele automaatselt lisaks 12 254 krooni.

Nii hakkab koos Eesti keskmise palga tõusuga kumulatiivselt suurenema ka makstava hüvitise summa.

Eelnõu koostamist juhtis Riigikogu suurim fraktsioon Reformierakond eesotsas Kristiina Ojulandiga. Reformierakonna juhatuse liikmed jäid eile teemat kommenteerides kidakeelseks.

Äripäeva küsimustele andis lõpuks e-kirja teel telegrammi stiilis vastuseid Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Peep Lillemägi, kelle sõnul on esitatud eelnõu seda välja töötanud rühmatöö tulemus ning tulemus pole paha.

"Erinevaid arvamusi oli mitmeid. Esitatud eelnõu väljendab töörühmas saavutatud kompromissi," kirjutas Lillemägi.

Riigikogu liikmete sissetulekute tõusu kava läheb aga vastuollu Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppega, kus on kirjas, et võimuliit suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip keeldus eile seda vastuolu kommenteerimast. "Valitsusel ei ole sobilik kommenteerida Riigikogu enda tegevuse korraldamist puudutavat. See tähendab ka, et peaminister ei avalda oma arvamust selles küsimuses," teatas peaministri pressiesindaja.

IRLi fraktsioonist ainsana teemat kommenteerima volitatud Mart Nutt ei leidnud eile tiheda päevakava tõttu võimalust kommentaare anda.

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor aga ei uskunud, et uus seadus sisuliselt midagi muudaks.

"Kui hakati tšekke nõudma, suhtus meie fraktsioon sellesse külma rahuga: kui vaja, siis esitame. Kui nüüd enam ei ole vaja, no siis ei esita," ütles Nestor, kelle hinnangul uus kord kulutusi väga palju ei suurenda.

Rahvaliidu fraktsiooni juht Karel Rüütli tunnistas, et Rahvaliidus tekitas teema kõhklusi ja kahtlusi.

"Kuna Riigikogu fraktsioonid otsustasid konsensuslikult selle esitada, siis küll raske südamega, aga me olime ka nõus," nentis Rüütli, lisades, et nende poolest oleks kulutused võinud olla ka edaspidi avalikud ja kulupõhised, sest kui kulutusi tehakse, siis nad peavad olema põhjendatud.

"Eks eelkõige teeb see eelnõu kantselei töö lihtsamaks," muigas ta.

Keskerakonnast töörühmas osalenud Toomas Varek tõdes, et paljud riigikogulased on eelistanud kulutused oma taskust kinni maksta, kuna ei soovi avalikustamise tõttu meedia vahendusel häbiposti ja avalikkuse mõnitamise alla sattuda. Nestori hinnangul jõudsid kurioosumid leheveergudele aga pigem põhjendatult ja selle kilbi taha varjumine on otsitud vabandus.

"Alandav on see ehk nende Riigikogu liikmete puhul, kes tahavad selliseid segaseid ja totraid kulutšekke esitada. Kui kulutused on põhjendatud, siis ma leian, et ükski Riigikogu liige ei peaks seda häbenema," kiitis Rüütli kuluhüvitised heaks.

Kui vaadata Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist viimaste aastate jooksul, ütlevad karmid numbrid, et võrreldes 2004. aastal väljamakstud kuluhüvitistega on selle aasta eelarvesse planeeritud summa pea kahekordne.

2004. aastal maksti Riigikogu liikmetele kuluhüvitisteks kokku 7,5 miljonit krooni, sellel aastal planeeritakse maksta 13,6 miljonit krooni. Seda summat planeerides on aga arvestatud, et kuluhüvitisi makstakse 11 kuud, sest üks kuu on mõeldud Riigikogu liikmete puhkuseks ja siis pole hüvitiste maksmist ette nähtud.

Arvestades rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi, kerkib järgmisel aastal hüvitise nime all Riigikogu liikmetele makstav lisatasu kokku 17,6 miljardile kroonile. Tõenäoliselt on see summa aga suurem, sest eeldab keskmise palga kasvutempo järsku pidurdumist praeguselt 20 protsendilt 10 protsendile.

Riigikantselei peadirektori Heiki Sibula sõnul ei muutu õiguslikult küll midagi, aga kui varem ei kulutatud kaugeltki kogu kuluhüvitiste summat ära, siis planeeritav seadusemuudatus teeb selle piltlikult öeldes lausa kohustuslikuks, kasvatades väljamakstavat summat iga keskmise palga tõusuga.

Veel eelmisel nädalal rõhutas rahandusminister Ivari Padar, et kulude kärpimine ja 4 miljardi kroonise ülejäägiga riigieelarve on prioriteet number üks, siis on uus kuluhüvitiste kord saamas üheks kaikaks selle vankri ratta kodarates, millega Eesti Vabariik peaks eurotsooni suunas kihutama.

"Eks siin teatud vastuolu ole, aga niimoodi kokku lepiti," nentis Riigikogu liige Toomas Varek.