• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,42
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,42
  • 31.05.07, 11:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Balbiino eksport kasvas aastaga üle kahe korra

Baltimaade juhtiva jäätisetootja Balbiino jäätiseeksport kasvas 2007. aasta esimese nelja kuuga 14 miljoni kroonini, mis on möödunud aasta sama ajaga võrreldes üle kahe korra enam ehk 112%.
Balbiino eksport kasvas kõige kiiremini Skandinaavias, Soome ja Rootsi turul, Lätis tahab Balbiino tütarfirma Margota abil tõusta turuliidri järel suuruselt teiseks jäätisemüüjaks, teatas ettevõte.
„Skandinaavia turg on muutunud meie jaoks järjest olulisemaks,” kinnitas Balbiino juhataja Riho Niils. „Üldiselt vaadates on jäätiseeksport tänu oma pretensioonikusele võimalik peamiselt lähiriikidesse. Balbiinol on tugev 10% turuosa Lätis – paar kuud tagasi ostsime sealse jäätisetootja Margota. Uusi kasvuvõimalusi otsime ka Leedus, veebruaris alustasime edukalt eksporti Rootsi. Balbiinol on koostööpartner ka Saksamaal ning tootmisvõimsuste kasvades näeme Ida- ja Kesk-Euroopa turgudel suurt kasvupotentsiaali.”
AS Margota juhataja, Balbiino turundusjuht Teet Anier selgitas, et Soome kõrval on Balbiinol suured ambitsioonid Lätis, kuna seal on Balbiinol oma kohalik kaubamärk, mis aitab tooted muuta turul paremini vastuvõetavaks. „Lätlaste jaoks ei ole „hea ja lätimaine” siiski nii juurdunud suhtumine kui Eestis,” märkis Anier. „Soodne hind määrab rohkem. Pikas perspektiivis vaatame me kolme Balti riiki ühe turuna, kus toimub pidev toodete ja kaubamärkide integreerumine.”

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele