Muretsejaid võib tabada mälukaotus

USA teadlaste sõnul võivad muretsejad 40 korda enam haigestuda psüühikahäiretesse, mille põhitunnuseks on intellekti ja mälu nõrgenemine, vahendas ETV 24.

«Liigselt muretsevatel inimestel mitte ainult ei nõrgene mälu, vaid nende ajus toimuvad ka muutused, mille tõttu võib neil tekkida ka eelsoodumus haigestuda Alzheimeri tõppe,» selgitas uuringut juhtinud Robert Wilson.

Arst lisas, et mitte kõigil mälukaotuse all kannatavatel inimestel ei arene Alzheimer, kuid 10- 15 protsendil seda siiski esineb.

«Krooniline muretsemine ja stress kahjustab aju neid osi, mis on seotud mäluga,» selgitas Wilson.

Wilson ja tema kolleegid uurisid 1256 inimese aju ja mälu. Uuringu alguses ei kannatanud neist mitte ükski mälukaotuse all.

12 aasta pärast oli 482 inimesel tekkinud kergekujuline mälukaotus. Uurijate sõnul elasid need inimesed pidevas pinges ja muretsesid sageli.

«Uurisime, kuidas liigne muretsemine igapäevaelus mõjutab aju tööd. Meie kõigi elus on pingelisemaid ja raskeid perioode. Kuid pidev muretsemine ka siis, kui selleks pole üldse põhjust, mõjutab aju ja eriti mälu. Peame tegema veel lisauuringuid, millised on need neuroloogilised mehhanismid, mis otseselt on seotud mälukaotuse ja ajukahjustusega,» lisas uurija.