Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa ja tehnokratt Peeter Marvet
visioonis näevad teismelised oma eksamitulemusi Rate's ja Äripäev aitaks
juhiluba uuendada, kirjutas Avaliku teenistuse aastaraamat 2006.
Peeter Marveti sõnul on tõenäoliselt elus riigiga suhtlemine minimaalne ning seda võiks hoopis teistmoodi korraldada. "Võtame näiteks KIA, kes üritab oma autosid müüa Kaubamaja kaudu. On räägitud Selveri ja Rate'i kõnekaardist. Noorte inimeste eksamitulemused võiks ju ka näiteks Rate'i integreerida. Jah, nad on ju niikuinii seal," ütles Marvet.
Ka Püüa nõustus temaga. "Ja kui sa kuulad suvalist ettekannet, mis räägib põlvkondade erinevustest, siis öeldakse sulle kohe, et sama teenus tuleb teha täiesti erineva kasutajaliidesega Roonemaa, Püüa ja Marveti jaoks ning täiesti teistmoodi teismeliste jaoks. Teismeliste jaoks peab see olema ilus, interaktiivne, kaasahaarav, sa pead saama valida sellele skin'i, mis vastab parajasti moele ja sinu ideoloogiale ja nii edasi. Ja inimesed, kes on harjunud internetipankadega, võiksid oma teenused hoopis sealt kätte saada. Aga see ilmselt tähendaks, et Rate ja pangad peaksid tulema ise riigilt küsima, et kuulge, me tahaks riigiteenuseid pakkuda?" selgitas ta.
Püüa sõnul on analoogsed asjad tegelikult täna juba olemas. "Üks firma on teinud teenuse nimega Tervisepank. See kujutab endast perearstide infosüsteemi, millega iga perearst saab liituda - superhea teenus nii arstidele kui patsientidele. Ja kui seda oleks riik hakanud tegema, siis oleks ilmselt tükk aega vaieldud, ajalehed oleks kirjutanud, et nüüd tehakse jälle maksumaksja raha eest mingi kahtlane asi, meditsiiniandmed hakkavad lekkima ja nii edasi," ütles Püüa.
"Ja nüüd, kui mõni järgmine firma läheb perearsti juurde ja ütleb, et ma teen sulle odavamalt ja parema teenuse, siis see esimene firma parandab oma teenust või laseb hinda alla. Meie unistus võiks siis olla see, et e-riigi versioon 2.0 oleks see, kui ma lähen riigiametniku juurde, tõmban välja ettenägelikult kaasa võetud kümme paberit ja tõendit ning ametnik ütleb, et tal pole neid vaja, ta saab neid kõiki ka elektrooniliselt kontrollida. Ja e-riigi versioon 3.0 oleks see, kui ma isegi ei pea enam ametniku juurde minema, vaid see teenus leiab mind ise internetis üles, kas Rate'ist või pangast," selgitas ta oma visiooni.
"Jah, või ühel õhtul helistab sulle näiteks Äripäeva telefonimüügiosakonnast tütarlaps, kes ütleb, et ta esindab ARKi ning teatab, et meie andmeil hakkab su juhiluba läbi saama. Et meil on kogu ettevalmistusprotseduur valmis, aga me kontrollime üle, kas sa ikka tahad uut juhiluba, see maksab paarsada krooni. Kui jah, läheb e-arve sulle otse panka ja tütarlaps ütleb, kust sa oma juhiloa kätte saad," täiendas Marvet tulevikuunistust.