Hansapanga kaarditerminalide osakonna juht
Raulis Üksvärav ütles, et Eesti kohta enamik Euroopa Komisjoni
konkurentsivoliniku süüdistusi ei kehti.
Vastuseks küsimusele, mis toimub Euroopa kaardimaksete turul ja kas on konkurentsiprobleeme, ütles Üksvärav: "Teatud Euroopa riikides on kaardiärisse sisenemise barjääre ja monopoolseid kaardiäriga tegelevaid organisatsioone, mis takistavad uute tegijate turuletulekut. Sellest tingitult võivad nendes riikides olla ka kõrgemad teenustasud. Eesti kohta enamik konkurentsivoliniku väljaütlemistest ei kehti."
Üksvärav selgitas, et Eestis saab maksta kõikide rahvusvaheliselt tunnustatud kaartidega, kaardimaksete turule võib tulla iga pakkuja ja piiranguid ei ole kehtestatud.
"Ühtse Euroopa maksekeskonna (Single European Payments Area ehk SEPA - toim) mõte ongi selles, et tarbija saaks kaarti kasutada üle Euroopa sama lihtsalt ja mugavalt nagu oma kodukohas," rääkis Üksvärav.
"Kahjuks ei ole see Euroopas veel tagatud," lisas Üksvärav, "näiteks Taanis ei saa turist paljudes kohtades oma kaardiga maksta, sest aktsepteeritakse ainult kohalikke kaarte." Kui turistil õnnestubki leida teenindusasutus, mis võtab vastu tema VISA või MasterCardi, tuleb ostusummalt lisaks maksta 3-5%.
Üksvärava sõnul toob Euroopa Komisjoni finantsturu uuring konkurentsi pidurdajana välja ka erinevad tehnilised standardid. Sellest tingitult ei saa Eesti päritolu pank minna ja pakkuda makseterminali Rootsi kaupmehele ja vastupidi, kuna tehnilised lahendused ei ühildu.
Üleeuroopaliste tehniliste standardite väljatöötamiseks on European Payments Council (EPC) moodustanud mitu töögruppi. "Niisugused turutõkked peavad Euroopa pankade, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni arvates kaduma ja suurem konkurents peaks ka teenused odavamaks muutma," ütles Üksvärav.
Autor: 1706-aripaev