Volinik surub notareid ja panku vabaturule

Eestit väisanud Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes rääkis Ärilehele, et Eesti ei täida norme juristide ja farmatseutide vallas. Konkurentsivolinik mainis notaritele seatud piiranguid, iseäranis notarite arvu. "Seepärast surun ma Eestit, et valitsus needki ametialad lahti murraks," ütles Kroes.

Viidates Euroopa Komisjoni pangandusuuringule, ütles Kroes: "Vaatame Brüsselis spetsiifilisi juhtumeid - Mastercardi ja Visa - kuid ka siinne konkurentsiamet peaks toimuvat jälgima."

"Teame, et Eestis on kaks olulist panka, ja peaksime arvestama, et sektoriuuringu järgi ei suuda me tuvastada konkreetseid konkurentsiprobleeme, kuid see ei tähenda, et neid poleks," lisas ta.

Pankade Kaardikeskuse tegevjuht Raivo Tinn selgitas, et komisjon püüab dikteerida pankadevahelisi kokkuleppeid samal põhimõttel, nagu reguleerib roaming-kõnede hindu.

Näiteks praegu saab Hansapanga kaardiga Ühispanga automaadist raha 9 krooni eest, kuid Portugalis tuleb sularahaautomaadi kasutajal maksta teenustasuna 30 krooni pluss 2,5 protsenti tehingu summast.

Onoff Eesti ASi juhatuse liige Reet Bazanov ütles, et Eesti pangad võtavad praegu kaardimaksetelt kuni 2,5protsendilist teenustasu. Tasu suurus sõltub kaardimaksete käibest ning erineb pangati, väiksematel kauplustel on vähe läbirääkimisruumi.

"Teenustasud muutuvad pidevalt ja me kaupleme neid alla ka," sõnas Bazanov. Väiksematel kauplustel on tema sõnul vähe võimalusi välja kaubelda väiksemaid kaardimakse teenustasusid.

Pangaliidu andmetel tulenevad Visa ja Mastercardi märki kandvate pangakaartide tasud kaardiorganisatsioonide hinnakirjast.

Ravimimüügi liberaliseerimist ei tuleEhkki Euroopa konkurentsivolinik heidab Eestile ette ka liigseid ravimimüügi piiranguid, Eesti konkurentsiamet apteekritega hädas pole.

"Meil alles viidi sisse nõue, et iga 3000 inimese kohta oleks üks apteek, vaatame, kuidas see mõjub," sõnas konkurentsiameti asedirektor Aini Proos eile. "Konkurentsi seisukohalt on muidugi hea, kui ravimeid müüakse bensiinijaamades, aga minu meelest on praegused piirangud õigustatud. Ja ma ei kujuta ette, et kõiki bensiinimüüjaid õnnestuks farmatseudiks koolitada."

Eesti Farmatseutide Liidu juht Lilian Ruuben ütles, et kuuleb süüdistust liigsete piirangute kohta esimest korda. "Ma ei usu, et sel sügavam mõte oleks," kommenteeris Ruuben. "Ravim on ikkagi mürk ja iga inimene tänavalt ei saa seda müüa."

Farmatseutide tegevust reguleerivad ravimiseadus ja kutsestandard. Farmatseudil peab olema erialane haridus.

"Pigem on tahetud tingimusi veelgi karmistada," lisas Ruuben.

Neelie Kroes - Euroopa monopolide hirm

Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Neelie Kroesi tähelepanu on viimasel ajal enim pälvinud energeetikasektor ning pea ainuke valdkond, kus ta on nõus tegema erandit, on jalgpall.

Neelie Kroes on endine Hollandi transpordiminister, kes on olnud ka äris aktiivne. Kui ta 2004. aastal komisjoni volinikuks sai, tuli tal esitada üks põhjalikumaid aruandeid, et uues ametis huvide konflikti vältida. Ühtlasi on ta Financial Timesi andmeil üks kolmest komisjoni juhtivast majandusliberaaliks peetavast volinikust.

Viimane Kroesi rünnak on suunatud ELi suurte energiamonopolide vastu. Söakas daam kuulutas, et kasutab oma võimu ning asub taotlema Euroopa suurte energiakontsernide, nagu Saksa E.ON ja RWE, Itaalia ENI, Prantsuse GdFi ja Austria OMV, tükeldamist, kui need seda ise ei tee.

Firmade ühinemisi on Kroes blokeerinud ainult kaks korda. 2004. aasta detsembris ei andnud ta luba Portugali tugeva gaasi- ja elektritootja ühinemiseks. Teine keeld tuleb ilmselt Euroopa tuntuimale odavlennufirmale Ryanair, kes on teinud pakkumise firmale Aer Lingus. Komisjoni hinnangul halvendaks see tehing konkurentsiolukorda ning kahjustaks klientide huve.

2005. aastal käivitas Kroes Euroopa jaepanganduse ja kindlustuse sektori uurimise. Samal aastal loodi tema algatusel uus osakond, mille eesmärk oli kartellivastane võitlus.

Üldtuntud on Neelie Kroesi pikk ja visa võitlus USA tarkvaragigandi Microsoftiga, mis komisjoni hinnangul on kuritarvitanud oma tugevat turupositsiooni. "Ma ei nimetaks seda vendetaks. Me lihtsalt ei jäta enne järele, kui Microsoft on Euroopas käivitanud operatsioonisüsteemi Vista," kuulutas ta eelmisel aastal.

Üks väheseid valdkondi, kus Kroes näeb tööjõu vaba liikumise piiramist, on jalgpall. "Jalgpall on midagi erilist, nii kultuuriliselt kui ka seaduslikult. Seetõttu ei saa spordi reeglid päriselt alluda konkurentsireeglitele," möönis ta.

Kroesi ajal, tänavu mais, otsustas europarlament, et mobiilikõnede rändlus- ehk roaming-tasu tohib väljuvate kõnede eest küsida maksimaalselt 9,05 krooni ja sisenevate kõnede eest 4,43 krooni.

Taust - Eelmisel nädalal esines konkurentsivolinik Neelie Kroes Tallinnas avaldusega, et Vene gaasihiid Gazprom peaks müüma oma osaluse Eesti Gaasis, sest energia tootmine ja vahendamine peavad olema eraldatud. "See (tootmise ja vahendamise eraldamine - toim) kehtib ka Gazpromi kohta, nad ei saa mõlemat rolli täita," märkis Kroes.

Kroes ärritas Tallinna-avaldusega Gazpromi

- Gazpromilt tuli eile vastus Vene riigiduuma majanduspoliitika komitee esimehe Jevgeni Fjodorovi suu läbi: "See on lühinägelik. Meil on oma huvid ja me kaitseme neid kangekaelselt."

Autor: 1706-aripaev