OMX Baltic0,79%298,35
OMX Riga0,11%865,53
OMX Tallinn0,31%1 953,47
OMX Vilnius1,33%1 157,63
S&P 5001,67%5 375,86
DOW 301,07%39 606,57
Nasdaq 2,5%16 708,05
FTSE 1000,9%8 403,18
Nikkei 2251,08%35 244,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,16

OMX Baltic0,79%298,35
OMX Riga0,11%865,53
OMX Tallinn0,31%1 953,47
OMX Vilnius1,33%1 157,63
S&P 5001,67%5 375,86
DOW 301,07%39 606,57
Nasdaq 2,5%16 708,05
FTSE 1000,9%8 403,18
Nikkei 2251,08%35 244,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,16

29.06.07, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Priit Maran - jõulise pensionäri uus algus

Ralf-Martin Soe

Kohtun Priit Maraniga Lasnamäel Punase tänava ärimajas.

Kontor on väike, viimane töötaja peale Marani enda laseb kella neljast varvast.

"Mis teha, puhkuste aeg," sõnab Maran, kelle kontor on ühtlasi ka Korea aukonsulaat Eestis.

Nõnda on terve kabinet Korea sümboolikat täis: näiteks lipp, raamatud ja filmid.

Ajakirjanikuna tekib kohe küsimus, kas härra on Koreaga seotud või ajab sel rindel äri.

Aga ei, tegemist on puhta juhusega. 14 aastat tagasi sattus mees Helsingis Korea suursaadikuga ühe laua äärde, kes pakkus talle võimalust hakata Korea aukonsuliks Eestis. "Mitte midagi ei pea tegema," meelitas suursaadik Maranit.

Siiski nii lihtne see pole. Korealaste eest tuleb ka Eestis seista. Hiljuti kaotas üks kodanik passi ära ja Maran aitab tal seda tagasi saada. Mees tõdeb, et kohati on korealased naiivsed: muretsevad ühekordse Venemaa viisa, tulevad Eestit külastama ning jahmuvad, kui enam Eestist Venemaale sisse ei lasta.

Maran näeb vanuse kohta hea välja. Sportlik - kuigi viimasel ajal enam ujumas ega jooksmas ei käi, otsib jalgrattaga sõitmiseks partnerit - ja oskab keeli. Intervjuu ajal tuleb üks kõne vastu võtta nii vene kui ka inglise keeles. Lisaks veel soome keel ning mingil määral ka läti keel. Samas on Maran ka piisavalt moodne - peab enda kohustuseks uuemate arvutiprogrammidega kaasajooksmist. Kuigi tütar Kätlin Maran oma isa stiilijüngriks ei pea, on ta suhteliselt popilt riietatud: heledad Ganti püksid ning ruuduline särk.

Aga mis kõige tähtsam, mees on haritud. "Eks ma ikka targematelt inimestelt küsi vahel nõu," ütleb tütar Kätlin Maran, kes peab butiigiketti Don & Donna, mille omanikfirma nõukokku on ta ka isa Priidu kutsunud.

Mees on sirgunud peamiselt Viljandis. "Kooli kokkutulekutel on see kummaline asi, et iga osaline võtab end automaatselt sellele tasemele, kus ta oli kooliajal," tõdeb Maran, kes kooliajal oli enda sõnul 3,9-4,0-õpilane. "Seetõttu ei jõua mõnele kooliõele kohale, kuidas ma tean nii palju. Paratamatult näevad nemad mind 15aastasena, mil mind õppimine üldse ei huvitanud."

Edasi läks Maran Tippi (TTÜ - toim.) ehitust õppima, kus neljandal kursusel veensid kolm kursavenda - Jaan Ots, Lauri Mikli ja Joel Koplimäe - teda ühiselt Läti Põllumajandusülikooli puidutöötlemist studeerima minna. Kui minekuks läks, hüppasid aga kolm kamraadi ise alt ära. Põhjuseks naised.

Hetkel kuum

Saneerimisest eluga väljunud puitmajatootja: kui see poleks õnnestunud, oleks läinud ka meie kodud

Coop Panga juhi leping lõpetati varakult. “Olen üllatunud, aga saan omanikest aru”

Hinrikuse kinnisvarafirma nõuab tuntud arendaja pankrotti

“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”

6 nõuannet, kuidas oma väikeettevõte suviseks tipp-hooajaks ette valmistada

Maran aga võttis jalad selga ning läks Lätti taburette meisterdama. Eestist tulnud õppurid pandi nimelt algselt kohe tööle ja seejärel hakati akadeemilisi tarkusi õpetama.

Mees oli üks vähestest TPI ja EPA tudengitest, kes tagasi tuli. Enamik jäi Lätti pidama. Jällegi põhjuseks naised.

Edasi läks tee loogilist rada pidi. Marani sõnul tol ajal karjääri ei tehtud. Mehest sai tootmismeister Standardis, Tarmelis peainsener, seejärel mööblivalitsuse juht ning 1990ndate alguses juba ministri esimene asetäitja.

Nõukogude aja lõpupoole käis ta Venemaal sõjatehaste regioonis, kust soovis kahte laia kaheteist nõelaga õmblusmasinat saada. Kohapeal ei teadnud keegi, kust neid õmblusmasinaid võiks saada.

"Järsku üks mutt küsis, kas sa tahad seda vabrikut, kus tehakse kuulipildujaid, või seda, kus miinipildujaid. Mõtlesin, et peaks olema kuulipildujate tehas," meenutab Maran.

Tehti nõukogude ajale tüüpiline bartertehing: õmblusmasinad kabinettide vastu.

Väimees Urmas Sõõrumaa peab Maranit unikaalseks puiduspetsialistiks, kellele võrdväärset vastast raske leida.

Igatahes eraäri aeg tuli uue riigikorra ajal. Mees asutas 1992. aastal ASi Esimeks, mille olulisim tegu oli enam kui 360 töötajaga Pärnu Metsatööstuse erastamine 1993. aastal 24 miljoni krooni eest. Ehkki erastatud ettevõtte juhiks kutsuti ENSV eelviimane valitsusjuht Bruno Saul, ei suudetud Pärnu Metsatööstust siiski pankrotist päästa. 1996. aastal asutas Maran ASi Woodex, mis tegutseb praeguseni, vahendades küttepuude ja hakkepuidu eksporti Taani. Müügitulu ulatub 50 miljoni kroonini aastas.

Woodex loodi mitme mehega kahasse, nüüd on osanikeks jäänud alles Maran ning kadunud Jaan Tamme abikaasa Sirje Tamm. Jaan Tamm oli aastatel 1990-1991 Edgar Savisaare valitsuses tööstus- ja energeetikaminister. Ta oli ka Eesti Koonderakonna asutajaliige ning aastatel 1992-1996 Tallinna linnapea.

"Väga nooruslik ja küllaltki võimukas juht. Loodetavasti jääb mulle töökoht ka selle artikli ilmudes alles," naljatleb äripartner Sirje Tamm.

1988. aastal küpses Marani peas üks mõte, mis sündis Rootsis käies: rajada puujääkidel töötav elektrijaam.

Nii käis mõned aastad tagasi Maran hea sõbra, energeetikat õppinud Ants Sari juures teadmisi ammutamas, kuidas kõige paremini jaama rajada.

Nüüd töötava pensionärina, kel täitub järgmisel nädalal 68. eluaasta, käivitab jõudsalt oma miljardiprojekti ehk elektrijaama ehitust Väole.

"Numbrite mees," mõtlen kuulates, kuidas Maran ideed kirjeldab. Võrdleb megavatte, tuulegeneraatoreid, rohelise elektri osakaalu naaberriikidega - kõike seda protsentides ja numbrites.

Plaan on sisuliselt juba lukus. Prantslased Tallinna Kütte kaudu on oma aktsepteeringu andnud. Nende osakaal on 25%. Ülejäänud 75% kuulub praegu veel Marani enda firmale, kuid suure tõenäosusega see muutub. Osa võib veel minna Tallinna Küttele, osa Urmas Sõõrumaale, aga lõplikud jaotused on veel lahtised.

Igatahes on vaidlused peetud, koostööpartnerid leitud ning praegu käib sisuliselt ettevalmistustöö ehitamiseks. Tallinna lähedale Väole kerkiv elektrijaam saab kõige optimistlikumate plaanide järgi valmis 2008. aasta lõpus või 2009. aasta alguses.

Priit Maranit on tütre Kätlini kaudu oma äiaks pidanud nii kadunud autoriteet Kalev Kurg, metalliärimees Tõnu Leppik kui ka seejärel Meelis Lao. Nüüd on Kätlini elukaaslane juba aastaid suurärimees Urmas Sõõrumaa.

Tütar Kätlin on aastaid tagasi öelnud, et tema oma isast nõrgemat meest ei taha, ta valib enda kõrvale tugevaid natuure.

Seda on kindlasti ka Urmas Sõõrumaa, kes on äiale igas mõttes kõige kasulikum valik. Sõõrumaa oli veel mõned kuud tagasi Eesti Energia nõukogu esimees ning Maranil on käimas üle aegade suurim energiaprojekt.

Ning suurärimees kaalub oma firma US Investi kaudu Priit Marani ca miljardisse energiaprojekti investeeringut.

"Energiaprojekti on liiga palju minuga seostatud. Aga see ei ole minu projekt," sõnab Sõõrumaa. Maran on juba kümmekond aastat Skandinaavia firmasid puiduga varustanud, tal on väga korralik erialane pädevus. See on tema idee, lisab ärimees.

"Mulle on pakutud võimalust projekti investeerida. Praegu pole ma veel otsust teinud. US Investi tagatubades on kümneid projekte, millesse investeerida," lisab mees.

Maran räägib Sõõrumaast vaid ülivõrdes, Sõõrumaa on Marani ka vanaisaks teinud. "Tal pea lõikab maru hästi, ääretult loogiline mees," sõnab äi. Alguses ta ei huvitunud energiaprojektist, ütles Maranilegi, et mis ta jändab sellega. Kuid viimasel ajal on ka Sõõrumaa Maranile järjest enam huvi üles näidanud.

Kuigi Priit Maranil tuli ka teiste kosilastega kokku puutuda, peab ta ainsaks väimeheks Sõõrumaad, teised olid lihtsalt tütre sõbrad, kellega tuli samuti läbi saada.

Varakult vanemate juurest ära kolinud tütar Kätlin oli Kalev Kurega koos juba keskkooli lõpuklassis. Kurg oligi see, kes Kätlinit kõiksugustele missikarussellidele sõidutas.

Koos metalliärimehe Tõnu Leppikuga elas tütar Kätlin peamiselt Frankfurdis ja New Yorgis.

Seejärel tuli Meelis Lao. Sõit kuulikindlas autos ja elu ribakardinate taga. Ning lõpuks tuli Priit Marani pere ellu turvaärimees Urmas Sõõrumaa.

Eestis on raske leida sellist puiduspetsialisti kui tema. Ta on kõrgesti haritud sel alal, terve elu valdkonnas töötanud ning nüüd teeb äri.

Priit on olnud alati abivalmis. Tema puhul on naljakas see, et kui ta külla tuleb, paneb vajadusel käed külge, kui miskit on katki. Näiteks pole ime, kui ta parandab külas viibides ukselingi või lapse mänguasja.

Ta on mõned korrad ka minu juures Hispaanias puhkamas käinud ja ka seal on tal tööriistad igaks juhuks kaasas olnud. Oma vanuse kohta on ta väga heas vormis.

Aus ja kohusetundlik mees. Võiks öelda, et liigagi aus. Küllaltki rahulik ja tasakaalukas, ei lähe närvi. Edev ta kindlasti ei ole, viimase aja moodi ei jälgi ning uhkete autodega ei sõida.

Samas on ta isana olnud ka karm ja nõudlik. Väiksena kartsin teda, näiteks kui olin halva hinde saanud. Kui tema ütles, et tuleb nurgas seista, oli see midagi muud kui ema öeldu.

Ma kolisin suhteliselt noorena eraldi elama.

Ma tunnen Priit Maranit juba kaheksakümnendate lõpust, ajast, mil ta töötas koos mu abikaasaga.

Ta on väga nooruslik ja võimukas juht ning samal ajal ka lõbus mees, kes teab palju anekdoote ja lugusid, mida hea meelega kuulan.

Raha loeb ta hoolega, väga kergelt seda välja ei anna. Otsuste tegemisel kaasab keerulisi Exceli tabeleid.

Ühest küljest on tal jalad täiesti maapeal, vastav vanus ka saavutatud. Aga teisest küljest on see energiaplaan üpriski riskantne kah. Ta on ikkagi läbi ja lõhki tegelenud puidutöötlemisega, arvatavasti ülikooli lõpetamisest saadik.

Olin ta pinginaaber kolmandast klassist alates kuni keskkooli lõpuni. Tal olid õppetükid tavaliselt korralikult tehtud, mahategijad istusid kõrvalreas. Aga sehkendusi ikka oli, nii mõnigi kord pandi meid eraldi istuma.

Ajalooõpetaja lõi koguni kaardikepi meie vastu katki. Olime mõlemad väiksemat kasvu, tema viskas pikkust pärast keskkooli. Koolipidudel väga ei käinud, selle asemel mängisime lauatennist (mida käisime ka paar aastat tagasi veel mängimas). Tema mängis ka malet. Ta sugulased olid esimese Eesti Vabariigi kõrged riigitegelased.