• OMX Baltic−0,81%306,85
  • OMX Riga−0,22%867,16
  • OMX Tallinn0,02%2 078,29
  • OMX Vilnius−0,63%1 202,39
  • S&P 500−0,01%5 911,69
  • DOW 300,13%42 270,07
  • Nasdaq −0,32%19 113,77
  • FTSE 1000,64%8 772,38
  • Nikkei 225−1,22%37 965,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%87,6
  • OMX Baltic−0,81%306,85
  • OMX Riga−0,22%867,16
  • OMX Tallinn0,02%2 078,29
  • OMX Vilnius−0,63%1 202,39
  • S&P 500−0,01%5 911,69
  • DOW 300,13%42 270,07
  • Nasdaq −0,32%19 113,77
  • FTSE 1000,64%8 772,38
  • Nikkei 225−1,22%37 965,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%87,6
  • 24.07.07, 12:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täna ajaloos: Hruštšovi ja Nixoni köögidebatt

Tänane päev on tehnoloogia ajalukku läinud ühe omapärase mõttevahetuse poolest. Nimelt vaidlesid 1959. aastal Nõukogude Liidus visiidil olnud Ameerika Ühendriikide asepresident Richard Nixon ja NSVLi juht Nikita Hruštšov, kumma kodumaa on tehnoloogiliselt arenenum.
Moskvas oli avatud näitus, kus tutvustati tüüpilist Ameerika kodu. Et vaidlus toimus maja köögis, on see ajalukku läinud köögidebati nime all. Maja pidi venelastele demonstreerima, kui hea ja mugav on elu Ameerikas ning tekitama arusaama, et nii on see just kapitalismi tõttu.
Seetõttu pole midagi imestada, et kahe liidri vahel tekkis mõttevahetus just teemal: kumb süsteem on teisest üle. Huvitavamaks läks ärplemine siis, kui jõuti tehnoloogiani, kus venelastel oli sel ajal mitmes valdkonnas isegi mõningane edu. Seda ei jätnudki Hruštšov kasutamata, lajatades trumbina lauale sputniku ehk esimese Maa orbiidile saadetud tehiskaaslase. Nixoni põhirelvadeks olid aga mitmesugused mugavused, mis keskmisele ameeriklasele olid igapäevaseks asjaks, venelasele aga vaid unistuseks.
Dialoog edenes siiski võrdlemisi sõbralikus aasivas toonis ning nagu arvata võiski, mingit tulemust sellel polnud – oma riigi headuses teist poolt veenda ei õnnestunud. Lepiti vaid kokku selles, et kaks ühiskonda peaksid teineteise suhtes avatumad olema. Aga sõnadeks need vaid jäidki, sest külm sõda käis raugematu hooga edasi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe vestluse täisversiooni siit.
23. juuli 25. juuli

Seotud lood

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Äripäeva esilehele