Juuli esimesel poolel hakati olukorda võrdlema kolme-nelja aasta taguse ajaga, mil nädalas tehakse üks-kaks tehingut ühe suure arendusprojekti kohta. Lisaks on hakanud lepingutest loobuma spekulandid, kes on nõus ka 100 000-300 000 krooni kahjumit kandma.
Samuti on Tallinna ümbruse kinnisvaramüük jäänud seisma. Näiteks YIT ei ehita praegu Keilas lõpuni kahte korterelamut, vaid konserveerib need, kirjutas Eesti Päevalehe online.
Mida vähem kortereid ostetakse, seda enam inimesi mõtleb üürimise peale. Kuu keskel teatas Uus Maa kinnisvarabüroo, et nõudlus üürikorterite vastu kasvab. Piirkondadest on eelistatud kesklinna korterid ja ka odavama hinnaklassi magalakorterid.
Mida halvemini läheb korteriturul, seda halvemini käib ka laenuturu käsi. Mitmed pangad on teatanud, et laenumahud kuivavad kokku. Kinnisvarahindade langemine võib rängalt mõjuda kõigile suure pangalaenu abil kodu soetanud inimestele, kuid kõige hullem on koduvahetuslaenu võtnute olukord.
Eesti Ekspress tõi näite, kus talvel 2007 kolme miljoni krooni eest korteri ostnud Kati võtab selle tarvis 2,7miljonilise laenu. Hinnad aga langevad ja Kati korter on nüüdseks väärt vaid 2,5 miljonit, samas kui laenujääk on veel 2 667 000 krooni.
Juulikuise põuavälguna mõjus see-eest Tallinna linnapea Edgar Savisaare idee, et riik peaks laenuga hättajäänud inimestele appi tõttama. Idee maksumaksja raha sellisel viisil kasutada tekitab ilmselt jätkuvalt vaidlusi.
Kõige üllatavama uudisega tuli aga eelmisel nädalal välja BREC Kinnisvara. Eluasemelaenude ning korterite-majade ülepakkumise teemal on räägitud küll ja rohkemgi, kuid et sama saatus võiks tabada äripindu, sellest pole midagi kuulda olnud.
Tuginedes oma 2007. aasta esimese poolaasta kinnisvaraturu ülevaatele, prognoosib BREC Kinnisvara Tallinna büroopindade turul sarnast ülepakkumist nagu võib praegu näha elamusektoris.