Läti seab piiranguid kaubanduskartellidele

"Arvatakse, et kaubandusketid dikteerivad mängureegleid, kuigi tihti seavad just tootjad ise meile reegleid," ütles Rimi Balticu juht Antonio Soares.

Maxima keti pressiesindaja Ivars Andinši sõnul käib mäng ühte väravasse ning ta ennustas, et sellises olukorras hakkavad ketid eelistama Eesti, Leedu ja Venemaa kaupa.

Probleeme tekitab turuosa suuruse määramine. Kui Rimi Baltic ja Maxima peavad oma turuosaks vastavalt 22 ja 21 protsenti, siis konkurentsiamet ligi 30 protsenti.

Konkurentsiameti esindaja Maris Gorbunovsi sõnul kasutatakse kauba liikumise kindlakstegemiseks vastavaid koode.

Tootjatele seadusemuudatus meeldib. Läti ühe suurema lihatööstuse Rigas Miesnieksi turundusdirektor Mikelis Certinš ütles Biznes i Baltijale, et see lihtsustab tootjate elu. Nagu Läti Õlletootjate Liidu juht Peteris Lininš, ei näe ka Certinš seaduses midagi halba ega usu, et turul midagi kardinaalselt muutuks, kuna praegugi saavad ketid tuua kaupa mujalt.

"Meil Eestis ühelgi ketil turgu valitsevat staatust ei ole," ütles konkurentsiameti nõunik Deevi Asbaum. Tema sõnul jälgivad nad pidevalt turgu, kuid seni pole nendeni jõudnud isegi ühtegi kaebust. Nimelt loetakse Eestis ettevõtet monopoliks siis, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Lisaks peab ettevõtja positsioon võimaldama sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Seadusemuudatused peab heaks kiitma ka Läti Seim.