Kolme kuu puhaskasumiks näitas Merko 156,2 miljonit krooni, sama ajaga kosus käive aga 27 protsenti ning jõudis 1,5 miljardi kroonini.
"Kui erakorralised tulud 2,9 miljoni euro ulatuses välja arvata, siis tulemused eriti positiivsed ei olnud," märkis Pisang, kes viitas Merko sidus- ja ühisettevõtete investeeringutelt saadud finantstuludele. LHV analüütiku sõnul suutis Merko käivet näidata siiski 13 protsenti rohkem kui LHV analüütikud prognoosisid.
Olulise panuse kasumikasvu andiski 45,9 miljoni krooni suurune finantstulu sidus- ja ühisettevõtete investeeringutelt, mis Merko Ehituse finantsdirektor Alar Laguse sõnul ei ole aga siiski midagi erakordset. Tihti kaasab Merko või kaasatakse Merkot riskide hajutamise eesmärgil kinnisvara arendusega seotud koostööprojektidesse.
"Enamjaolt on sellised projektipõhised firmad sidusettevõtted, mille kasum jõuab emaettevõtte kasumiaruandesse läbi finantstulude," selgitas Merko finantsdirektor, kes ise jäi numbritega rahule.
"Usun, et teise kvartali tulemused olid head ning häbenemiseks ei peaks meil põhjust olema," kommenteeris Lagus.
Merko toob majandusaruandes ühe probleemina välja ehitussektori keerulise tööjõu olukorra. Tööjõupuudus suurendas Baltimaades tegutseva Eesti ehituskontserni kulusid. Lätis kallines tööjõukulu teises kvartalis 48 ja Eestis 27 protsenti. Sellele asjaolule viitas ka LHV analüütik Sten Pisang.
Ettevõtte hinnangul ei toonud teine kvartal ehitusturul kaasa olulisi muudatusi, sest sektoris valitses endiselt hea nõudlus ning jätkus ehitusmahtude ja -hindade kiire kasv.
"Õnneks jahtub kinnisvaraturg esialgu vaid meedias ja meie lähimineviku praktika seda ei kinnita," rääkis Lagus.
Kuigi Pisangi sõnul on Merkol ehitusturul suurusest tulenev eelis, ootab analüütik firma tulemuste mõningast tagasilangust.
Merko Ehituse kontserni teise kvartali kasumi kasv on konksuga nähtus. Ühelt poolt avaldas sellele mõju tütarettevõtetest (võib-olla dividendidena) saadud finantstulu.
Teiselt poolt oli aga latt eelmise aasta erakorraliste tuludega ka väga kõrgeks aetud (eelmise aasta teises kvartalis muutis firma elamuehituse arendustegevuse arvestuspõhimõtteid).
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
Ilma tütar- ja sidusettevõtete finantstuluta oleks Merko kasum jäänud minu arvutuste kohaselt ligikaudu 40 miljonit krooni väiksemaks.
Seetõttu hindaksin mina ehituskontserni tulemusi viiepallisüsteemis tugeva "neljaga" ja väljavaateid pigem nõrga "neljaga".
Autor: Virge Lahe