• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • 24.08.07, 17:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrilöögid aitasid hirmu leida

Arvutimängu Pac-Man mugandus, mis annab mängijatele elektrilööke, aitas selgitada, kuidas inimese aju reageerib eelseisvale ohule.
Katses osalenud vabatahtlikud pandi mängima arvutimängu, kus nad pidid labürindis pagema virtuaalse vaenlase eest. Kui vaenlane neile järele jõudis, said nad elektrilöögi.
Londoni University kolledži Wellcome Trusti neurouuringute keskuses läbiviidud uuringus selgus, et kui oht oli veel kaugel, siis kasutasid mängijad aju eesosa, piirkonda, mis on seotud planeerimisega. Inimestel, kellel on hästi arenenud aju eesosa, on hea ettenägelikkus, loovus, otsustus- ja planeerimisvõime, kaastunne, hoolitsus, eetika ja enesekontroll.
Kui aga jälitaja jõudis liiga lähedale, kandus aktiivsus üle aju palju primitiivsemasse ossa, keskaju hallollusse, mis organiseerib kiiret reaktsiooni nõudvaid mehhanisme, millel on ellujäämise seisukohalt tähtis roll.
Vastne uuring tõestas esimest korda, et ajuaktiivsus kandub teatud hetkel ühest ajupiirkonnast üle, kui seda on enesekaitseks tarvis. Uuringu täpsem ülevaade ilmus ajakirjas Science.
Dean Mobbs, üks uuringurühma juhtidest ütles, et uuring näitas, kuidas hirm mõjutab aju, kui füüsiline oht on tõesti lähedal. "Mida lähemale jõuab oht, seda impulsiivsemateks muutuvad reaktsioonid, aga seda vähem saab rääkida ka inimese vabast tahtest."
Uurimuse teine autor Chris Frith märkis, et nüüdne uurimus võimaldab täpsemalt aru saada ärevushäirete, näiteks paanikahoogude põhjustest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele