Elektrilöögid aitasid hirmu leida

Katses osalenud vabatahtlikud pandi mängima arvutimängu, kus nad pidid labürindis pagema virtuaalse vaenlase eest. Kui vaenlane neile järele jõudis, said nad elektrilöögi.

Londoni University kolledži Wellcome Trusti neurouuringute keskuses läbiviidud uuringus selgus, et kui oht oli veel kaugel, siis kasutasid mängijad aju eesosa, piirkonda, mis on seotud planeerimisega. Inimestel, kellel on hästi arenenud aju eesosa, on hea ettenägelikkus, loovus, otsustus- ja planeerimisvõime, kaastunne, hoolitsus, eetika ja enesekontroll.

Kui aga jälitaja jõudis liiga lähedale, kandus aktiivsus üle aju palju primitiivsemasse ossa, keskaju hallollusse, mis organiseerib kiiret reaktsiooni nõudvaid mehhanisme, millel on ellujäämise seisukohalt tähtis roll.

Vastne uuring tõestas esimest korda, et ajuaktiivsus kandub teatud hetkel ühest ajupiirkonnast üle, kui seda on enesekaitseks tarvis. Uuringu täpsem ülevaade ilmus ajakirjas Science.

Dean Mobbs, üks uuringurühma juhtidest ütles, et uuring näitas, kuidas hirm mõjutab aju, kui füüsiline oht on tõesti lähedal. "Mida lähemale jõuab oht, seda impulsiivsemateks muutuvad reaktsioonid, aga seda vähem saab rääkida ka inimese vabast tahtest."

Uurimuse teine autor Chris Frith märkis, et nüüdne uurimus võimaldab täpsemalt aru saada ärevushäirete, näiteks paanikahoogude põhjustest.