Eesti Pank: suurim oht on reaalpalkade tööjõu tootlikkuse kasvust kiirem kasv

Eesti majanduse senist arengut 2007. aastal iseloomustab sujuv kohanemine pärast viimaste aastate ülikiiret kasvu, teatas Eesti Pank. Majanduskasv aeglustus teises kvartalis 7,3 protsendini. Aeglustumise peamine põhjus oli sisenõudluse, eelkõige investeeringute ja tarbimise juurdekasvu järkjärguline vähenemine. Uute laenude kogumaht vähenes jätkuvalt, kinnisvaraturg tasakaalustus ning esialgsete hinnangute järgi on möödumas ka eratarbimise tipp. Samal ajal jätkus Eestis uute töökohtade loomine ning töötus vähenes rekordiliselt madalale, 5 protsendi tasemele. Kaupade väljaveo juurdekasv jätkus samuti küllaltki hoogsalt – võrreldes esimese kvartaliga oli teise kvartali kasv mõnevõrra kiiremgi. Üldjoontes on majanduse senine areng kulgenud Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi kohaselt.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on tarbijahindade kallinemine aasta esimesel poolel olnud prognoositust mõnevõrra kiirem. Selle aasta juulis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele – 6,4 protsendini – tõusnud inflatsiooni kõige olulisemad põhjused olid toiduainete üldine kallinemine maailmas ning soojusenergiale ja ahjuküttele Eestis seni erandlikult rakendatud madalama käibemaksumäära kehtivuse lõpp. Järgmise aasta alguses ootame sisenõudluse edasist aeglustumist ning sellest tulenevalt ka hinnasurvete nõrgenemist. Siiski lükkavad 2008. aastaks kavandatud maksupoliitilised sammud tarbijahindade kasvutempo tuntava aeglustumise mõnevõrra edasi.

Jooksevkonto puudujääk (kodumaiste säästude ja investeeringute vahe) absoluutmahus püsis Eesti Panga esialgsel hinnangul esimese kvartali tasemel, mis on kooskõlas sisenõudluse ja laenukasvu esialgse aeglustumise ning ekspordi kasvuga.

Vaatamata kasvutempo sujuvale aeglustumisele, ei ole kadunud majanduse pehmet maandumist ohustavad tegurid. Suurim oht on reaalpalkade tööjõu tootlikkuse kasvust kiirem kasv, mis ohustab eelolevatel aastatel Eesti majanduskasvu ning takistab inflatsiooni alanemist. Konkurentsivõime vähenemisega seotud riskide minimeerimiseks on oluline, et nii tööandjad kui ka töövõtjad kohandaksid oma käitumist selliselt, et palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus hakkaks vähenema, märkis Eesti Pank

majanduspoliitilises kvartalikommentaaris.

Samuti sõltub majanduse tasakaalustatud areng kinnisvaraturu oodatud jahenemise taustal suuresti pankade konservatiivse ja kõiki riske arvestava laenupoliitika jätkumisest. Oluline on laenumahtude aastakasvu hoidmine tasemel, mis on kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga. Kui majanduse tasakaalunäitajate paranemine aeglustub, võib see kõigutada välisinvestorite ja reitinguagentuuride usku Eesti majandusse ning seda oludes, kus Ameerika Ühendriikide kinnisvarasektori muutunud olukorrast alguse saanud halbade laenude probleemi süvenemine on hakanud mõjutama üleilmset finantssektorit.

Majanduse sujuva kohandumise toetamisel on endiselt võtmeroll riigi eelarvepoliitikal. Eesti Pank on jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele ning tuleb hoiduda kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu. Samuti on vajalik anda selge signaal, et valitsus on riskidest teadlik ja soovib neid maandada 2008. aasta riigieelarve ja 2008.–2010. aastaks kavandatava eelarvepoliitika kaudu.