Kunagi koidab päev, mil
aju-uuringuga saab kindlaks teha, millist erakonda sa valid.
Konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste aju töötab erinevalt, selgus teadlaste poolt tehtud testis, kus inimesed pidid vaid arvutiklahve vajutama. Niisiis võivad erinevused poliitilistes vaadetes olla neuroloogilise tagapõhjaga.
Juba ammu on teada, et psühholoogilistes isiksusetestides erinevad konservatiivide ja liberaalide tulemused oluliselt. New Yorgi ülikooli teadlane David Amodio ja tema kolleegid üritasid teada saada, miks on see nii. Selleks valisid nad välja testi tegema 43 isikut, vahendas New Scientist ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud artiklit.
Esiteks pidid inimesed hindama oma poliitilisi vaateid skaalal -5 kuni 5. Madalaim number esindas äärmuslikke liberaalseid vaateid, 5 kõige konservatiivsemaid vaateid.
Katseisikud istusid arvuti ees ning pidid vajutama ühte või kahte klahvi, sõltuvalt sellest, kas nad nägid ekraanil tähte M või W. Otsustusaega oli pool sekundit, reageerida tuli väga kiiresti.
Iga testitav pidi läbima 500 katset ning talle näidati sama tähte 80 protsendil kordadest, seega tuli sama klahvikombinatsiooni aina ja aina uuesti vajutada.
"Sinu ette ilmub aina seesama täht, seega, kui korraga ilmus teine, tuli see neile alati üllatusena," ütles Amodio.
Kui ekraanile ilmus täht, mida katsealustele nägid harvem, vajutasid end konservatiivseks liigitanud inimesed 47 protsendil juhtudest ikka neile harjumuspäraselt, ehk siis valet klahvikombinatsiooni.
Enda vaateid liberaalseks hinnanud inimesed reageerisid adekvaatsemalt, neil oli eksimusi vähem - 37 protsenti.
Ajutegevust järgiti elektroentsefalogrammide abil ning selgus, et end liberaalseks hinnanud inimestel esines singulaarkoores palju rohkem ajuaktiivsust. Seda piirkonda peetakse ajus omamoodi mentaalseks piduriks, mis aitab ära tunda situatsioonid, kus tuleb hoiduda tavapärastest lahendusvariantidest.
"Uuringu tulemused on "huvitavad ja provotseerivad", sest nii võime ühel päeval ajuuuringu abil teada saada inimese valimiseelistused," ütles USAs Marylandis asuva Bethestda rahvusliku neuroloogiainstituudi kognitiivsete neuroteaduste osakonna juhatahja Jordan Grafman.
Amodio sõnul ei tee asjaolu, et liberaalid saavutasid nuppe vajutades paremaid tulemusi neid veel konservatiividest paremaks.
Hetkel kuum
Uue tootega tabati naelapea pihta
Ta spekuleeris võimalusega, et ajusignaalide erinevus põhjustabki poliitiliste vaadete erinevust või siis vastupidi.
"Konservatiivid tavatsevad öelda, et liberaalid raiskavad liiga palju aega mõtlemisele ning liiga vähe tegudele," kommenteeris Arizona ülikooli teadlane Matt Newman. "Aga see oleks samm edasi, kui teadlased selgitaks välja, et teatud poliitiliste vaadete taga peituvad bioloogilised põhjused."
Samas lisas ta, et värsked tulemused, mis näitas, et konservatiivid kipuvad harjumustesse kinni jääma on huvitav, sest varem on uuringud näidanud, et konservatiivid oleksid esimesena muutustele vastu hakkamas.