Pärnu maantee puitmajade päästetöödel

Pärnu mnt puithooned ehitati 19. sajandi lõpus jõukate linnakodanike majadeks, mille allkorrusel asus apteek. "Tallinnas pole selliseid maju enam kuigi palju järel, samas stiilis majad on lammutatud või muul moel hävinud," räägib Mika Orava Seenior Majad OÜst hoonete väärtusest.

Vanade apteegimajade teisaldamisega seotud algatus tuli Tallinna linnavõimult, kuna krundi omanik soovis hooned lammutada. "Otsiti lahendust, et hoida väärtuslikud hooned alles, samas vabastada krunt," selgitab Mika Orava ja nimetab ühe eestvedajana toona kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhatajat Anni Noolt. "Hea, et märgati, et midagi on kadumas ja otsustati see päästa enne kui hilja," ütleb ka restauraator Jaanus Vipper OÜst Kuukaar, kes kuulub kõrvuti Jaanus Hallikuga samuti osaühingusse Seenior Majad.

Puitmajade teisaldamise ühe eestvedaja Mika Orava jaoks pole idee uus. Kuigi endise diakonisside haigla hoone uude asukohta üle viimine jäi pooleli, on ette näidata üks õnnestunud projekt. Kui sealsamas, Pärnu maantee viadukti läheduses, jäi ehitustegevusele jalgu diakonisside kabel, asus Orava sellele uut asupaika otsima. Täna võib korda tehtud kabelit kaema minna Pikva mõisa territooriumile.

"Praegu veel millelegi alla pole kirjutatud, kuid kõik osapooled on näidanud projektile rohelist tuld ning on lootust, et kolmepoolne lepe allkirjastatakse septembrikuu jooksul," sõnas Orava.

Ka Erja-Liina Raidma Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonnast avaldas lootust, et dokumentide vormistamine kulgeb suuremate takistusteta.

"Elumajade siirdamine on Tallinna jaoks uudne protsess. Enne meil puudus samalaadne kogemus, nüüd on võimalik seda kinnistada," selgitas Raidma. Enne ehitusluba on siiski vaja menetleda Kadri tee detailplaneering. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul tuleb enne allkirjastamist lõplikult kokkuleppele jõuda ka hoonestusõiguse osas ja selgeks rääkida, mis alustel seeniorid korteritesse komplekteeritakse.

"Meie huvi oli hooneid siiski säilitada, kuna need on nii arhitektuuriliselt kui ka kultuuriajaloolisest seisukohast väärtuslikud," selgitas Erja-Liina Raidma. "Linn on olnud küll osaline ja püüab sellistele projektidele kaasa aidata nii palju kui võimalik, kuid siiski pole sellist asja võimalik teostada üksi."

"Projekti õnnestumise seisukohast on just koostöö ja kokkulepeteni jõudmine asjast huvitatud osapooltega olulise tähtsusega," lisas Taavi Aas.

Pärnu maantee 31 asuvate majade lahtivõtmine algas mais, täna on üks hoone koost lahti võetud, teise maja ja abihoone nummerdatud vahelaed ning seinad lahtivõtmisfaasis.

Mika Orava Seenior Majad OÜst sõnas, et demonteerimisfaas peaks läbi saama oktoobriga. Seejärel ladustatakse majaosad Rocca al Mare Vabaõhumuuseumisse, kus nad jäävad oma aega ootama. Ajast ette ei tasu tõtata, kuid Orava sõnul on nad optimistlikud: "Loodame kevadel ehitama hakata, selleks läheb veel aasta või poolteist. Karkassist 80-90% on uuesti kasutatav, välisvooder samavõrra."

Orava kinnitusel olid puitdetailid üle ootuste heas seisukorras. "Restaureerida plaanitakse nii aknad kui ka uksed. Kui mitte kõigile, siis vähemalt tänavapoolse fassaadi akendele tuleb ette vana loperdav klaas, mis annab hoonele juurde miljööväärtust," räägib ka restauraator Jaanus Vipper. Uuesti saab kasutada ka kõiki põrandalaudu, osaliselt kasutatakse vanu vundamendikive. Maja ees on korralikult hunnikutesse laotud pae- ja vanad telliskivid, mis ootavad uut elu kas Kadriorus või mõnes muus väärikas hoones.

"Uude sotsiaalse funktsiooniga majja pole nii palju korstnaid ja ahjusid vaja, kuid materjali saab kasutada mõisate või mõne muu hoone juures, kus sellel on parem rakendus," selgitab Vipper.

Hoonete ümberasustamiseks Kadrioru veerel asuvale Kadri tee 2500 m" suurusele krundile on tehtud esialgne eskiislahendus. Arhitekt Velli Rajangu projekt on heakskiidu saanud nii Tallinna keskkonna-,kultuuriväärtuste-, linnaplaneerimis- kui tuletõrje- ja päästeametist. Kokku viiakse Kadrioru veerele kolm hoonet, üks neist abihoone. Majadekompleksi paigutus jääb Orava sõnul samaks, karmimate tuleohutusnõuete tõttu on majad paigutatud krundile hajusamalt.

Autor: Kadri Tamm