Tallinna Eluasemefondi sooduslaenul vähe huvilisi

See Tallinnale kuuluv sihtasutus pakub kuni miljoni krooni suurust eluasemelaenu 4,5protsendise aastaintressiga kuni 30 aastaks, omaosalust ei nõuta. Ükski kommertspank nii soodsaid tingimusi ei anna, madalaim intress on Euribori taset arvestades praegu 5,3%.

Eluasemefondil on praegu üleval 51 laenu 20,8 miljoni kroonises mahus. Fondi algkapital tuli linnavara erastamisest, kuid viimastel aastatel pole fond sealt täiendust saanud. Nüüd saab see tulu pangaintressidelt ja finantsinvesteeringutelt.

Fondi ülalpidamiskulude suurim artikkel on nõukogu ja juhatuse töötasu, 2006. aastal 705 000 krooni. Tänavu on nõukogu ja juhatuse töötasu suurenenud. Kaheksaliikmelisest nõukogust seitse kuulub Keskerakonda ja eelmisel aastal lisandus kaheksas liige.

Fondi nõukogu esimees aastast 2001, elamumajandusameti osakonnajuhataja Priit Pärtelpoeg sõnas, et see on linnavalitsuse tahe, kes nõukogusse kuulub. "Eks see praegune nõukogu ole nagu kõik eelmised, püüavad asjast aru saada," lisas ta.

Fondi sulgemine on Pärtelpoja sõnul otsustamise küsimus. Selle asemel võiks tema sõnul mõelda uute sihtgruppide loomist fondi jaoks ja hoida seda, juhul kui peaks vaja olema keha, mille kaudu linn mõnda sarnast teenust pakkuda tahab.

Fondi ainuke juhatuse liige aastast 1998 Lembit Zernant rääkis, et laenuressurss lubaks veel välja laenata, kuid huvilisi on järjest vähem. "Nii kui tuleb uudis uue munitsipaalmaja ehituse algusest, on rahva huvi vähenenud," rääkis ta. Kuni 64% sundüürnikest ja paljulapselistest eelistavad munitsipaalkorterit, selgitas fondi tellitud uuring 2005. aastal.

Seni on fond väljastanud vaid ühe 20 aasta pikkuse laenu intressiga 4,5%. "Kui pangad pakkusid madalamat intressi, siis tuldi ja maksti meie laen välja," jätkas Zernant. Nüüd on eluasemefondi laen küll odavam, kuid endiselt ei ole suurt tungi.

Neli eluasemefondi nõukogu liiget, kes kuuluvad linnavolikogusse, kinnitasid, et fondi ära kaotada ei tohi.

Volikogu liige Nikolai Degtjarenko sõnas, et vajadus on olemas, aga kui suur, on iseküsimus. "Soodne koht praeguses olukorras," lisas ta. Larissa Novožilova sõnas, et see on üks hea koht, kust saab abi. "Ma vaatan oma poega, kust peaks noor inimene kodu ostmiseks laenu saama," jätkas ta. Nõukogu käib tema sõnul koos, et arutada strateegiaid, laenutaotlusi nad läbi ei vaata.

Seevastu volikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Ülle Rajasalu oli imestunud, et see fond üldse veel tegutseb. "Nõukogusse muidugi ei anta opositsioonile kohti," tõdes ta. "Seepärast ei tea me üldse, mis seal toimub." Tema sõnul on selline fond ajale jalgu jäänud ja üldse ei tohiks kellelegi soodustusi teha kellegi arvel. "Paljud noored pered küsivad minult, miks nemad peavad pangast laenu võtma ja keegi teine saab linnalt," rääkis ta.

Sundüürnikele annab soodustingimustel laenu ka KredEx, kus on vaja 10protsendist omaosalust.